Polli muutus veelgi maalilisemaks

Praegu peegeldab Kutsiku järv sügismaastikku, ent Polli küla lapsed ootavad pikisilmi suve, mil nad saavad uues ujumiskohas sulistada. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Eile avati Karksi vallas Kutsiku paisjärv, mis oli 32 aastat tagasi teetammi purunemise tõttu tühjaks jooksnud ja vahepeal täiesti kinni kasvanud.

Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse eestvõttel asuti veekogu taastama tänavu juulis. Keskuse juhataja Ave Kikas, kes oli projekti hing, nimetas plaanide teokssaamist paljude Polli kandi inimeste unistuse täitumiseks.

Projekti rahastas keskkonnainvesteeringute keskus 1,83 miljoni krooniga. Eesti maaülikool ja Karksi vald toetasid järve rajamist kahasse 214 062 krooniga ning vald ehitas välja ka liivaranna.

Ilm ei soosinud

Veekogust oli vaja välja tõsta 15 000 kantmeetrit muda, ehitada Karksi-Nuia—Halliste tee tamm, kindlustada selle nõlvad maakividega ja katta kallast murukamaraga. Tulevikus on plaanis valmis ehitada matkarajad.

Ehkki kesksuvine põud ja sügisvihmad tööd ei soosinud, õnnestus osaühingul Talvakas veesilm oktoobri keskpaigaks valmis saada.

«Meie nõudmised ehitajale olid kõrged,» nentis Kikas, rääkides iga nädal korraldatud aruandekoosolekutest, mis aitasid töögraafikul silma peal hoida. Nii tuli ehitajatel, kui neil masinad kuumaga tõrkuma hakkasid, tööd teha nädalavahetustel. Kikase hinnangul on järve kiire valmimine hea saavutus.

Parem kui varem

Omal ajal ilmestas Kutsiku veskijärv Polli mõisa parki. Sõja ajal sai veekogu küll kannatada, kuid inimesed taastasid selle talgute korras. 1978. aastal juhtunud õnnetuseni oli järveäär paljude paikkonna elanike armas puhkekoht, kus nad tavatsesid luiki imetlemas käia.

1975. aastal Polli elama asunud Anne Tiitus meenutas, et toona polnud veekogu siiski nii ilus, kui see on nüüd, samuti polnud selle kaldal nõnda sobivat ujumis- ja suvituskohta.

«Praegu on Kutsiku järv maaliline. Paisult vee langemine ja laotud maakivid on väga ilusad,» jagas ta kiitust õnnestunud töö eest.