Abja pagariäri kasvas mõne kuuga mitu korda

Hans Väre
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pagari- ja kondiitriäri püsti pannud Ele Saar julgustab teisigi hea äriideega inimesi väikestes kohtades ettevõtlusega tegelema. «Kõike ei pea ju suurte summadega alustama,» leiab paarikümneaastase palgatöö järel ettevõtjaks hakanud naine.
Pagari- ja kondiitriäri püsti pannud Ele Saar julgustab teisigi hea äriideega inimesi väikestes kohtades ettevõtlusega tegelema. «Kõike ei pea ju suurte summadega alustama,» leiab paarikümneaastase palgatöö järel ettevõtjaks hakanud naine. Foto: Elmo Riig

Juunis, kui Popsi Köök Abja-Paluoja peatänava ääres uksed lahti tegi, tõid täiesti võõrad inimesed pagari- ja kulinaariaäri töötajatele lilli. Paremat tõendust, et sellist poodi ja töökoda on inimestele vaja, annab tikutulega otsida.


Ometi oleks Popsi Kööki pidaval Ele Saarel seegi tõend ette näidata. Kõigest viie kuuga on ettevõtte töötajaskond kasvanud neljalt inimeselt kümnele, sest muidu ei jõuaks äri klientide isu rahuldada.

Tõsi küll, osaliselt on personali lisaks palkamine tingitud rõhuasetuse muutusest: kui algul plaaniti panustada eeskätt kulinaariatoodetele, siis tegelikult tahavad ostjad rohkem saiu ja pirukaid, mille valmistamine on töömahukam.

«Esialgu seisid inimesed lausa järjekorras ja ootasid, millal järgmine plaaditäis tuleb, sest me ei osanud nii suure nõudlusega arvestada,» tunnistas Saar.

Riigi käendus aitas hädast

Edu saavutada polnud esiotsa siiski lihtne. Pärast seda, kui peaaegu 20 aastat palgalisena kokatööd teinud Ele Saar nägi müügil poeks sobivat maja ja otsustas hakata ettevõtjaks, tuli tal kolm kuud pankade vahet käia, et saada idee elluviimiseks 500 000 krooni laenu.

«Kes ütles, et meil ei jää tagasi maksmiseks teenistusest piisavalt raha järele, kes arvas, et äriplaan on liiga riskantne...» tõi Saar äraütlemiste kohta näiteid.

Alles siis, kui riiklik sihtasutus KredEx otsustas Abja pagari- ja kulinaariatöökoja laenu käendada, avanesid rahakraanid.

«Riik on loonud alustavate ettevõtete rahastamise probleemi leevendamiseks mitmesuguseid võimalusi. Üks neist on KredExi käendusega stardilaen,» rääkis KredExi ettevõtlus- ja ekspordidivisjoni juht Lehar Kütt.  

Äsja loodud või kõige rohkem kolm aastat tegutsenud ettevõtetele mõeldud käendus annab pangale tagatise, et isegi kui laenu saaja peaks pankrotti minema, saab finantseerija 75 protsenti rahast riigilt tagasi. Lisaks tagab ettevõtja oma firma laenu 30—40 protsendi ulatuses ise.

Juba on vaja laieneda

Nüüd mõtleb Ele Saar juba sellele, kuidas osta Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse abil korralik pagariahi ning kolida kulinaariatoodete valmistamine teise ruumi. Headel päevadel küpsetatakse Popsi Köögis saiadeks 75 kilo jahu ja praegustest võimalustest jääb sellise mahu jaoks väheks.

Abja inimeste suurt ostuhuvi näitab seegi, et nii müügisaal kui töökoda on lahti ka pühapäeval, mil puhkavad isegi tunduvalt rahvarohkema Viljandi pagariärid.

«Meil pole masstoodang, vaid koduse maitsega saiad,» pakkus Saar välja ühe edu põhjuse. «Töötajad on tublid ja mõtlevad pidevalt uusi retsepte välja.»

SELGITUS
Lehar Kütt, KredExi ettevõtlus- ja ekspordi­divisjoni juht

Tuletame stardilaenu taotlejatele meelde, et eduka äri eeldus on korralikult läbimõeldud äriplaan. Tulevane ettevõtja peab endalt küsima, mille poolest on tema toode või teenus turul unikaalne, kes ja kui palju on nõus selle eest maksma, kes on tema konkurendid ja kui palju ta peab müüma, et äri oleks kasumlik.
Samuti on olulised kulude ja tulude kavandamise realistlikkus ja konservatiivsus ning plaanide B ja C olemasolu. Valitud turu kohta on vaja teadmisi ja kogemusi ning ettevõtmise vedajad peavad olema pühendunud. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles