Prügistamine läks jälle lahti

Paar päeva pärast seda, kui RMK oli lasknud Ramsi ja Loodi vahel kulgeva Raudteetammi tee pervelt prügikuhjad ära viia, ilmus sinna uus hunnik. Sedapuhku leidus kraami sees papitükk, millel olev nimi võib aidata süüdlasele jälile jõuda. Foto: Elor Ilmet

«No kuramus küll...» ahmib Viljandi valla keskkonnaspetsialist Kalle Aavik nördinult õhku, olles äsja Sakala kaudu teada saanud värskest juhtumist, kus tundmatu prügistaja on Ramsi lähedale metsateele heitnud vana televiisori, arvutikuvari ja kopsaka hunniku olmeprahti.

See on tänavu vähemalt seitsmes kord, mil maakonnakeskust ümbritseva rõngasvalla territooriumil on fikseeritud prügistamisjuhtum. Eriti tähelepanuväärne on seejuures kurb tõik, et reostajad näikse olevat viimastel kuudel üle tüki aja taas aktiveerunud.

Mis puudutab konkreetselt eelnimetatud juhtumit, siis seda peab Aavik eriti taunimisväärseks, sest rikki läinud telerite ja kuvarite metsa vedamiseks pole vähimatki objektiivset põhjust. Nimelt saab neid jäätmekeskustesse ära anda täiesti tasuta – ole ainult mees ja käitu viisakalt.

Otse tee peal

Nagu Kalle Aavik, on ka riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Viljandimaa metsaülem Elor Ilmet täheldanud sel sügisel prügistamise sagenemist. Ta toob ilmeka näitena välja tollesama Ramsi ja Loodi vahel kulgeva Raudteetammi tee: eelmisel nädalal oli prügi kallatud selle kahe lähestikku paikneva mahasõidu juurde. Ühel juhul oli kraam heidetud lausa nii ülbelt, et see oleks talvel lumelükkamisele ette jäänud. Lisaks vanadele kodumasinatele vedeles maas mitmesugust olmeprügi ja kottide viisi lasterõivaid.

Heategu sai karistuse

Et hunnikutest ei jäänud silma ühtki eset, mis viidanuks omanikule, lasi RMK need pikema jututa ära koristada. Aga nagu elus ikka, ei jää heateod karistamata: nii oli kolmapäeva hommikuks enam-vähem samasse paika siginenud juba uus kuhi, sedapuhku suures osas ehitusprahist, kaablirullidest ja jalanõudega täidetud kilekottidest.

Muu hulgas leidis Ilmet prahi seest papitüki, millel seisis loetavalt inimese nimi. Et esialgu pole teada, kas antud isik võiks ka reostamise eest vastutav olla, ei soostu ta teda veel ajalehes nimetama. Küll aga andis metsamees oma kahtlusest teada vallavalitsusele, kes peab nüüd seaduse järgi üritama nime ja teo kokku viia.

«Seal on selline uus linnalähedane ja läbisõidetav teelõik, mille ääres pole ligi kolme kilomeetri ulatuses majapidamisi. Nähtavasti on seal eriti mugav mõneks sekundiks peatuda, sodi maha visata ja süütu näoga edasi minna,» oletab Elor Ilmet, miks just Raudteetammi tee on viimasel ajal sigatsemiseks soodsaks paigaks osutunud.

Nii Ilmet kui Aavik nendivad kahetsusega, et need juhtumid näitavad ilmselget tagasiminekut. Pärast seda, kui riik pani kümmekond aastat tagasi kõigile majapidamistele kohustuse prügikonteinerit pidada, hakkas keskkonna reostamine järjekindlalt vähenema ning jõudis eelmiseks aastaks sinnamaani, kus seda võis pidada juba vaat et vähetähtsaks mureks.

Nüüd aga näikse suund olevat pöördunud. Lisaks RMK ülesmärgitud juhtumitele on omavalitsuste poole pidanud pöörduma ka näiteks aktsiaselts Elering Gaas, kes haldab läbi maakonna maastike kulgevat suurt gaasitorustikku.

Kalle Aaviku sõnul ei tee prügistamine teda mitte lihtsalt kurvaks, vaid toob ka kõvasti tülikat lisatööd. Lootuses leida süüdlast identifitseerivaid esemeid, on keskkonnaametnikud sunnitud kõik kuhjad üksipulgi läbi sobrama. Kui midagi avastatakse, järgnevad sellele inimese ülesotsimine ja vastutusele võtmine.

«Oh jah. Jama kui palju,» nendib Aavik.