Karksi vallas Metsakülas elav kass Murr naasis pärast kaheöist äraolekut koju õnnetus seisus: tema tagumine käpp ripnes elutult keha küljes. Loom oli jäänud taldrikraua vahele, millega küttimine on jahiseadusega keelatud.
Keelatud püünis haukas kodukassi tagumise käpa
11. november 2015, 07:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et Murr öösel ära oli, polnud tema omaniku Eve Kiiberi sõnul just kõige kummalisem, sest mõned korrad varemgi on tulnud ette, et talus elav kass teinekord alles järgmise päeva õhtuks tuppa magama jõuab.
Murr jäi kolme käpaga
Seekord tuli ta aga majatagusest metsast vigase käpaga. «Nii tubli, et ta üldse siia jõudis,» tähendas omanik.
Kohe mindi arsti juurde, kus kassile tehti narkoos ja tema jalast röntgenipilt. «Arst katsus käppa ja ütles, et muud ei jää üle kui käpp amputeerida. See ju täiesti rippus, suhteliselt ülevalt,» rääkis Kiiber.
Ta oli nii arstilt kui jahimeestelt küsinud, mis juhtuda võis, ning mõlemalt poolt saanud vastuseks, et kass on ilmselt taldrikraua vahele jäänud. Seda sorti püünis koosneb kahest poolkaarekujulisest riivistatud rauast, mis paiskuvad vedru jõul kokku, kui loom astub päästikule. Ilmselt oli kass rabelnud, sest luu oli mitmest kohast puruks ja killud väljas.
Operatsiooni kohe teha ei saanud ning seotud käpaga loom jäi veel päevaks koju, kuni Tartust tuli loomakirurg, kes opereeris tagakäpa ära. «Öeldi veel, kui ära ei lõika, tuleb ilmselt veremürgitus, sest see muljumine oli nii kõrgelt,» lausus omanik.
Nüüd on paranevale Murrile juba jalutustraksidki soetatud, sest ilmselt ta enam üksi õues ringi lippama ei hakka. Varem meeldis talle käia majast umbes saja meetri kaugusel metsas luusimas. «Ma ei tea, kui kaugele ta läks, aga igal õhtul käisin teda kutsumas ja ta tuli sealt metsast,» kõneles omanik ja lisas, et lõkse ju heinamaale ei panda ja ilmselt olid need kusagil metsas.
Samas lausus Eve Kiiber, et on väga tänulik sellele jahimehele, kes oma lõkse vaatama läks ja kassi vabadusse lasi. «Nii palju, kui ma jahimeestega olen rääkinud, ütlevad nad, et ükski kass ei pääse ise lõksust välja, ja mul on ülimalt hea meel, et Murril lasti ikka koju tulla,» lisas ta.
Seadus taldrikraudu ei luba
Selliseid lõkse, millesse kass Murr sattus, jahimehed kasutada ei tohi. Viljandimaa jahimeeste liidu juhatuse esimees Priit Vahtramäe kinnitas, et taldrikrauad on juba ammu seadusega keelatud. Ta selgitas, et on ainult Conibear’ rauad, mis on tavaliselt kasti või kännu sisse, puu otsa või mahalangenud puutüvedele seatud.
«Seadus keelab neid maha panna just sellepärast, et needsamad kassid ja koerad sinna sisse ei läheks,» selgitas ta ja lisas, et ka jahikoer võib haista lõksul sööta ja sinna sisse jääda.
«Tänapäeval on enamik ikkagi kastlõksud ja kui loom sinna sisse läheb, siis ta ka kindlasti oma lõpu leiab ega jää pooleldi vigasena sisse,» ütles Vahtramäe ja selgitas, et lõksud on tavaliselt ka nii pikad, et kass sinna sisse ei ulatu.
Lõksud tehakse looma järgi ja põhiliselt püütakse jahimehe sõnul tänapäeval sedasi nugist. Nugise lõksu kass aga naljalt ei mahu, see on pikem ja väiksem. «Esimest käppa pidi võiks kass veel kuidagi sinna jääda, aga tagumisega kindlasti mitte,» sõnas Vahtramäe. Tema kinnitust mööda lõikavad just taldriklõksud sedasi sisse, nagu juhtus tolle kassiga.
Eve Kiiber loodab, et sellest juhtumist võetakse õppust ja mõeldakse, enne kui raudu maha pannakse. «Ma olen tõesti mures, sest need lõksud on lisaks kassidele ohtlikud ka inimestele ja koertele,» tähendas ta.
Kunagi varem oli perel juba üks kass sedasi lõksu vahele jäänud, kuid tema jäi esikäpaga ja see vigastus oli väiksem, nii et käpaots kärbus ise ära.