Kui suur on Eesti varimajandus?

Robert Müürsepp Foto: Erakogu

VARIMAJANDUS ON keeruline majandusnähtus ning uurijad ei ole alati üksmeelel, mida selle all silmas pidada ja kuidas seda mõõta. Igal uurijal on selle suurusest oma arusaam ning praktilised uuringud jõuavad seega väga erinevate tulemusteni. 2014. aastal moodustas Eesti varimajandus sisemajanduse kogutoodangust (SKT) eri arvutuste järgi 3–26 protsenti.

Majandusteaduses iseloomustatakse varimajanduses asetleidvaid tegevusi kolme tunnuse järgi. Esiteks: kas need on legaalsed või illegaalsed. Teiseks: kas tehingud on rahalised või mitterahalised. Ja kolmandaks: kas üritatakse maksudest kõrvale hoida või makse vältida.

Üldjuhul keskenduvad uurijad varimajanduse rahaliste tehingute poolele. Et inimesed oskavad teatud piirini hinnata, kui palju nad millelegi kulutavad, on võimalik nende tehingute kohta korjata infot ja selle najal saab juba teha põhjalikumaid analüüse. Siiski ei vaata uurijad alati kõiki rahalisi tehinguid, vaid keskenduvad näiteks legaalsete tegevuste hindamisele.