Erakooliseaduse saaga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

9. juunil 2010 võttis riigikogu vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, milles oli ühe punktina muudetud erakooliseadust. Seadusemuudatuse vajalikkust põhjendati muu hulgas vajadusega muuta eraharidus peredele kättesaadavamaks ja vähendada õppemaksu. Uus seadus kohustas linna- ja vallavalitsusi toetama oma eelarvest erakoole, kattes nende tegevuskulud. Selleks kehtestati piirmäär kuni 91 eurot kuus õpilase pealt. Seadus jõustus 1. septembril 2011. 

Sealtpeale algasid vaidlused mitme erakooli ja Tallinna linna vahel. Erakoolide juhte pahandas, et kuigi linn oli seadusega kohustatud neid toetama, ei teinud ta seda. Linn põhjendas tegevuskulude hüvitamisest keeldumist sellega, et raha pole. See oli ka mõistetav, sest riik ühelegi linna- ja vallavalitsusele erakoolidele tegevuskulude maksmiseks eraldi raha ei andnud. Erakoolid pidid hakkama kohtu kaudu linnalt tegevuskulude hüvitamist välja nõudma.

Tallinna linnavolikogu otsustas 2014. aasta 12. juunil esitada riigikohtule taotluse tunnistada põhiseadusevastaseks olukord, kus Eesti Vabariik ei ole kehtestanud regulatsiooni, mis tagaks erakoolide tegevuskulude rahastamise riigieelarvest. Samas tegi linn ettepaneku: kui riigikohus leiab, et tegemist on kohaliku omavalitsuse kohustusega, tuleb erakooliseaduse muudatus tunnistada kehtetuks. 

Märksõnad

Tagasi üles