Tihemetsas õpetatakse abiaednikke

Tihemetsas abiaednikuks õppivaid inimesi ühendab aianduse kutseõpetaja Erna Grossi (vasakult esimene) sõnul suur huvi aianduse vastu. Foto: Elmo Riig / Sakala

2008. aasta algusest peale on Tihemetsas Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses õpetatud abiaednikke. Sealsed õpilased on praktikal käinud ka paljudes Viljandimaa aiandusettevõtetes ning nendega on väga rahule jäädud. 

Senisele kolmele kursusele on iga kord võetud 10—13 õppijat eeldusel, et neil on vähemalt põhiharidus. Aianduse eriala kutseõpetaja Erna Grossi arvates on õppureid ühendanud suur aiandushuvi. «Kõik on tulnud usinalt teadmisi koguma ja tarkusi vahetama.»

Lühike õpiaeg

Erna Grossi meelest eelistatakse Tihemetsa aiandusharidust Räpina või maaülikooli omale sellepärast, et õpiaeg kestab vaid aasta. Põhjus võib olla ka kodulähedus: enamik õppijaid on olnud Pärnu- või Viljandimaalt.

Samuti peetakse oluliseks, et praktika kestab tervelt pool aastat. Selle jooksul saavad rohenäpud nuusutada mitmesuguste aiandusfirmade ja talude õhku. Igas paigas on nad paar-kolm nädalat, seejärel suunduvad uude kohta.

Nii omandavad praktikal olijad mitmekesiseid kogemusi kõikvõimalikest aiandusvaldkondadest. Enim saavad nad aimu suurtootmisest ja kasvuhoonetest, ent puutuvad kokku ka lillekasvatuse, puu- ja köögiviljanduse ning haljastusega.

Tänavu oldi praktikal Joosti aiandi roosikasvanduses, Saare-Tõrvaaugu aiandis, Sagros, Hansaplantis ja Polli aiandusuuringute keskuses. Koolist makstakse juhendajatele PRIA tasu.

«Lisaks on praktikakohtadel võimalik taotleda PRIA-lt toetust selle eest, et õppur seal töötab. Nõnda saavad praktikandid juhendust ja õpet ega ole pelgalt hädapäraste tööde tegijad,» selgitab Voltveti koolituskeskuse juhataja, Tihemetsas õpetatavate erialade koordinaator Piret Koorep.

Kuus kõrgharidusega õppurit

Rääkides tänavusest grupist, nendib Erna Gross, et 13 õppijast on koguni kuus kõrgharidusega. Ühel aastal õppis abiaednikuks ka maaülikooli õppejõud Toomas Jaadla, kes kasvatab Võrtsjärve ääres jõhvikaid ja mustikaid ning vajas PRIA toetuste saamiseks aianduse õppimise kohta paberit. «Temal on EPA agronoomidiplom, sestap tuligi ta meie juurde ja kinnitas hiljem, et sai siit palju teadmisi,» toob õpetaja näite. «Kõigi aiandusasjadega marjakasvataja ju iga päev kokku ei puutu.»

Tihemetsa koolil oli omakorda kasu temast. «Toomas Jaadla tegi meile väga head marjakasvatuskonspektid ja nüüd käivad siinsed õpilased tema juures praktikal,» lisas Erna Gross.

Õpetaja nendib, et tihti ongi täiskasvanud õppijad temast targemad. Enamikul on tema jutu järgi rikkalik praktika ja ohtralt elukogemusi, mida nad loengutel edasi annavad.

«Praegusse gruppi kuulub mees, kes on 30 aastat roose kasvatanud. Mõistagi teab tema roosikasvatusest märksa rohkem kui mina. Üks naine on sama kaua kasvatanud, kogunud ja paljundanud püsililli ning on selles valdkonnas pädevam kui mina. Õpime kõik ja õpetame üksteist vastastikku,» arutleb Erna Gross, kes peab seda väga tõhusaks teadmiste omandamise vormiks. Enda ülesande ütleb ta olevat siduda kuuldu teoreetilise osaga.

Ühtne vaim

Esimeses lõpetanute lennus peavad Erna Grossi sõnutsi kolm inimest kõrvuti aiandustalu. «Nad käivad omavahel läbi ja meie suhtleme nendega. Praegused õpilased saavad seal praktikat. Vahetame infot, koolitame ja õpetame üksteist. Esimesest lennust tuleb meile tänavu üks juba eksamikomisjoni,» kõneleb aiandusõpetaja.

Tänavuste õppijate juurde tagasi pöördudes teab Gross, et nood veedavad koos ka vaba aega ning käivad harivatel üritustel, näiteks aianduskoolitustel. «Rõõm on selliste inimestega koostööd teha,» sõnab ta kokkuvõtteks.

Piret Koorep räägib, et aednikud omandavad kutseoskusi ka õppeasutuse 12 hektari suuruses pargis. Koolis on nad veebruari algusest märtsi lõpuni, seejärel lähevad pikale praktikale ja naasevad alles novembri algul.

Enne aasta lõppu tulevad eksamid. 40 aiandusõppe nädalast ollakse koolis vaid 13. Tervelt 70 protsenti õpiajast moodustab praktika.

Lõpetajad on leidnud oma erialal tööd

Teoreetilise õppe kohta kõneleb Piret Koorep, et Tihemetsas õpetatakse abiaednikele aianduse aluseid ja kõike taimekasvatusega seonduvat, sealhulgas taimesüstemaatikat, botaanikat ja taimebioloogiat.

Samuti jagatakse teadmisi köögi- ja puuviljanduse, lillekasvatuse ja dendroloogia ning aiasaaduste säilitamise ja turustamise kohta. Algteadmised antakse õppuritele aiatöömasinate kasutamisest ja hooldusest ning ettevõtluse ja majanduse alustest. Valikainena on võimalik õppida metsamarjakasvatust või taimeseadet.

«Lõpetanud oskavad taimi paljundada ja pookida ning teha aiatöid, alustades sellest, kuidas maa külviks ette valmistada, seemneid varuda, külvata, mullasegusid jälgida, istutada, väetada, kasta ja harvendada ning lõpetades saagi koristamise ja talvitamiseks valmistumisega,» selgitab Piret Koorep.

Erna Gross tõdeb, et kõik senised lõpetajad on leidnud aianduse alal tööd. «Mõnel on oma aiandustalu, osa tegutseb selles valdkonnas FIE-na, teised on asunud tööle aiandusfirmades.»

Ta lisab, et jaanuari lõpul asub õppima uus rühm, mille vastuvõtt algab detsembri keskel.

Piret Koorep annab veel teada, et järgmisel sügisel avatakse Tihemetsas lisaks senisele abiaednike õppele põhikoolijärgne aianduse rühm: kolme aasta jooksul saavad õpilased peale aednikukutse keskhariduse. «Võtame vastu 15 noort. Ühtlasi avame sama suure metsandusgrupi. Üldainetes saavad noored kõrvuti koolipinki istuda.»

ARVAMUS

Ave Kikas,
Eesti maa­ülikooli Pol­li aiandusuuringute instituudi juht

Meil tänavu praktikal viibinud Tihemetsa abiaednikuõppurid olid igati töökad. Usun, et ettevõtetel tasub neid tööle värvata.