Tudengid ehitavad Aimlas loodusesõpradele majakesi

Ühe ehitisena valmib tudengite käe all palkkonstruktsiooniga varjualune, mida hakatakse kasutama Aimla looduskeskuse juures väliklassina. Foto: Elmo Riig

Aimla looduskeskuses käib juba teist nädalat kõva kopsimine, sest Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala tudengid õpivad seal valmistama vahvärk- ja palkkonstruktsiooniga varjualuseid.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia koostöös valmib looduskeskuse kõrvalhoones kaks puidust majakest, mis pakuvad edaspidi loodushuvilistele peavarju.

Kümmekond rahvusliku ehituse eriala kolmanda lennu üliõpilast alustas Aimlas tööd juba eelmise nädala algul ja seda jätkub neil käesoleva nädala lõpuni.

Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala lektor Joosep Metslang selgitas, et puitehituse võtete õppimine on üks osa käesoleva semestri praktikast. Pärast seda jätkavad üliõpilased praktikat Viljandi ühendatud kutsekeskkoolis ja Olustvere ametikoolis.

Aimlas töötavad tudengid puitehitistega, mille on tellinud RMK esindajad. «Oleme nendega ka varem koostööd teinud: Aimla mõisa kõrval on näiteks rändsaun, mille oleme valmis teinud ja siia toonud samuti õppetöö käigus,» kõneles Metslang.

Naelad jäävad tarvitamata

Tudengeid juhendab mittetulundusühingu Vahvärk Konstruktsioonid juht Tarmo Tammekivi — mees, kes oskab vaat et ainsana Eestis õpetada traditsioonilisi vahvärkehituse võtteid.

Tema juhtnööride järgi valmib Aimlas metsamajake. See on telki meenutav kolmnurkne vahvärkonn, kuhu matkajad saavad magamiskottidega ööbima jääda.

«Vahvärk on konstruktsioon, mis on ehitatud puitliidete ja puupunnidega,» selgitas Tammekivi. «Esimesed kruvid ja naelad tulevad mängu alles siis, kui hakkame panema katuselaudist.»

Kahe nädala jooksul kerkib ka palkkonstruktsiooniga varjualune, mille on projekteerinud sama eriala vilistlane Egon Röömel. Sealgi võetakse esimesed naelad kasutusele alles katuselaudiseni jõudes.

Lõplikult valmis see varjualune praegu ei saa: terrass ja viimistlus jäävad ootama tudengite kevadpraktikat.

Koostöö jätkub

RMK loodushoiuosakonna Kesk-Eesti piirkonna juhataja Ly Laanemetsa sõnul viiakse kolmnurkne majake Tõrvaaugule Metsavenna lõkkekoha juurde.

«Selline katusealune sobib Tõrvaaugule hästi, sest seal on maapinnal palju kuusejuurikaid, mille peale on telki väga kehv panna,» selgitas ta.

Suuremat palkehitist hakatakse kasutama Aimla looduskeskuse juures väliklassina. See täiendab keskuse juurde planeeritavat õpperada, mille eskiisprojekti on teinud rahvusliku ehituse selts.

Ly Laanemetsa kinnitust mööda on RMK sõlminud Viljandi kultuuriakadeemia ja rahvusliku ehituse seltsiga koostöö jätkamiseks lepingu.

Juba möödunud suvel leidsid Aimlas aset rahvusliku puutöö koolitused, mida juhtis meister Andres Ansper. Järgmisel aastal maist septembrini on RMK toetusel plaanis veel viis sellist õpituba.

Koostööpartnerite soove võtab RMK kuulda ka tuleval aastal algaval mõisa renoveerimisel. Selleks on keskkonnainvesteeringute keskus andnud keskkonnahariduse infrastruktuuri rahast Aimla looduskeskusele kümme miljonit krooni.

«Seesama hoone, kus tudengid praegu meisterdavad, on projekteeritud kultuuriakadeemia soovide järgi: ruum muutub avatuks ja sealt eemaldatakse talad, mis tegevust segavad,» seletas Laanemets. «Siis saavad üliõpilased teha ka mõne suurema ja aeganõudvama ehitise, näiteks palkmaja.»

Selle nädala reedeni saavad aga kõik huvilised, kel on soovi vahvärk- ja palkehitusega tutvust teha, Aimla looduskeskuses tudengite tööd jälgida.