Koolilapsed tahetakse panna linnale pinke meisterdama

Ketlin Beljaev
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi äärelinnast võib leida ka pingi ja katusega bussipeatusi, nagu on see Raua tänaval asuv, pole seal jälle erilist põhjust istuda, sest bussi võibki ootama jääda.
Kuigi äärelinnast võib leida ka pingi ja katusega bussipeatusi, nagu on see Raua tänaval asuv, pole seal jälle erilist põhjust istuda, sest bussi võibki ootama jääda. Foto: Elmo Riig / Sakala

Et igas linnaäärses bussipeatustes pole istepinki, käidi Viljandi linnavolikogu sotsiaalkomisjoni oktoobrikuisel koosolekul välja idee, et koolidele võiks anda ülesandeks hakata tööõpetuse tundides pinke treima.

Sotsiaalkomisjoni liige Mati Tuuksam, kes on ka mittetulundusühingu Töötoad juhatuse liige, ütles, et tema käis koosolekul lisaks välja idee, et pinke oleks vaja ka pikematele tänavalõikudele, kus võib tekkida soov jalga puhata. «Olen liikumispuudega ja mul on üks protees. Tunnen, et näiteks Tartu tänava tõusu peal võiks olla üks pink,» ütles ta.

Selle peale, et pinkide tegemise võiks enda kanda võtta just koolid, oli tulnud mittetulundusühingu Viljandimaa Singel juhataja Itta Arak. Mati Tuuksam kiitis mõtte heaks, kui linna poolt oleksid maa külge kinnitatavad metallkonstruktsioonid ja koolipoistelt puutöö. «Sellel on ka kasvatuslik mõte: kui nad on ise teinud, siis õpivad seda ka hoidma,» ütles kunagi Kõpu kooli majandusjuhatajana töötanud Tuuksam.

Kui palju pinke täpselt vaja oleks ja kuhu need tulla võiksid, peaks Tuuksami sõnul alles arutama ja soovitusi võiksid teha näiteks linnakodanikud.

Kesklinna kooli direktor Aavo Soopa leidis, et sotsiaalkomisjonis välja käidud idee tundub täitsa teostatav. «Me oleme üht-teist ka oma tarbeks teinud,» ütles ta. Linna pinkide puhul on direktori hinnangul küsimus näiteks konstruktsioonis. «Puidu osa ja kokkumonteerimisega saaks kindlasti hakkama,» lausus ta.

Soopa sõnul on tööõpetuse tundides valminud näiteks tööõpetuse klassi taburetid ning klassi viiv puidust välistrepp lagunenu asemele. Praegu valmistatakse Hiiu kandleid, mida muusikaõpetaja saaks tunnis kasutada. «See ongi lastele oluline: erinevad tööd on vaja kokku panna, et saada lõpuks mingi ese,» märkis direktor.

Jakobsoni kooli õppejuht Kaie Lõhmus ütles, et ka tema on esimese hooga selle idee poolt, kuigi poiste tööõpetuse programm tuleks läbi vaadata ja õpetajatega nõud pidada. «Hea tahtmise juures saab kõike,» ütles ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles