Kui seni karistasid kohtud ööklubisse pääsemiseks võõrast isikutunnistust kasutanud või selleks kellelegi isikutunnistust laenanud noori kriminaalkorras, siis nüüd asus riigikohus seisukohale, et ainuüksi ööklubisse pääsuks võõrast tunnistust kasutada pole kuritegu.
Riigikohtu otsus: võõra dokumendi abil ööklubisse pääseda pole kuritegu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinlane Allan Palmkroon pani Põhja ringkonnaprokuratuuri hinnangu järgi süüteo toime mullu mais, kui andis oma dokumendi tuttavale, et too pääseks Hollywoodi ööklubisse. Harju maakohus mõistis
Palmkrooni süüdi tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises ja määras talle 3000 krooni trahvi.
Kohtute põhjendused
Allan Palmkroon enda süüdimõistmist edasi ei kaevanud, küll aga polnud rahul, et temalt mõisteti välja menetluskulud, peamiselt kaitsjatasu: ringkonnakohtusse esitatud määruskaebuses kinnitas ta, et tal polnudki kriminaalmenetluses kaitsjat.
Ringkonnakohus leidis, et Palmkrooni kaebus õigusabi osutamata jätmise kohta on põhjendatud, ning tunnistas osa kriminaalmenetluse seadustiku sätteid põhiseadusega vastuolus olevaks. Hiljem nõustus ringkonnakohtu otsusega riigikohus.
Ühtlasi tühistas ringkonnakohus menetluspoolte üllatuseks Palmkrooni süüdimõistmise: ööklubisse pääsemiseks võõra dokumendi esitamine ei vastavat tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise kvalifikatsioonile.
Riigikohus lisab 1. novembril tehtud lahendis, et tähtsat isiklikku dokumenti teisele isikule loovutades on täidetud küll karistusseadustiku paragrahvi objektiivne koosseis, kuid jääb küsitavaks, kas täidetud on ka subjektiivne.
«On tarvis teha kindlaks, kas isikul, kellele teine inimene oma isikutunnistuse loovutab, on eesmärk omandada õigusi või vabaneda kohustustest,» arutles riigikohus.
Kolleegium märkis, et õigusena saab tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise paragrahvi tähenduses mõista vaid tegelikku õigust.
«Seetõttu ei hõlma nimetatud süüteokoosseis juhtumeid, kus tähtsat isiklikku dokumenti kasutatakse või see antakse kasutada üksnes eesmärgiga omandada selline positsioon, mil isikul võib tekkida küll ootus teha tulevikus mingi tehing, aga mida ei ole võimalik vaadelda objektiivse nõudeõigusena,» selgitas riigikohus ja lisas, et isik, kes annab ööklubi turvamehele esitamiseks kellelegi teisele oma isikutunnistuse, ei pane toime kriminaalkuritegu tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise paragrahvi mõistes.
Reegel või erand
Riigikohtu pressiesindaja Evelin Kuklane nentis, et riigikohtu otsuses esitatud seisukoht on maakohtule ning ringkonnakohtule kohustuslik üksnes kõnealuse kriminaalasja arutamise puhul.
«Sellest lähtudes ei pea ükski kohus järgima riigikohtu seisukohta muu kriminaalasja arutamise korral,» lisas ta.
Siiski on selge, et riigikohus käitub selliste juhtumite puhul ka edaspidi samamoodi: leiab, et tegu pole kuriteoga, oletas Kuklane.