Kommentaar: Lätis pöörlevad rahvusintriigid

Allan Espenberg Foto: Erakogu

2. oktoobril leidsid Lätis aset parlamendivalimised ja 3. novembril sai riik uue valitsuse, mistõttu 18. novembril saaks Läti koos uue Saeima ja kabineti liikmetega rahumeeli tähistada iseseisvuspäeva. Kui ainult neid skandaalikesi ees ei oleks!

Kõige suuremaks on paisutatud uue välisministri ümber toimuv mürgel. Selle peategelane on välisministeeriumi juht Ģirts Valdis Kristovskis. Tema sai solgi krae vahele juba mõni tund pärast ametisse asumist, kui portaal www.pietik.com avaldas väljavõtteid Kristovskise ja Ameerika Ühendriikides elava läti arsti Aivars Slucise erakirjavahetusest.

Nimelt olevat Slucis väitnud, et ei suudaks ravida venelasi ja lätlasi ühtmoodi, ning Kristovskis olnud selle hoiakuga päri. Väidetavalt oli Kristovskis nõustunud ka Slucise ütlusega, et venelasi jääb maailmas üha vähemaks, kuid Läti on ainus riik, kus nood teevad edusamme.

Tundub, nagu oleksid mingitel Läti jõududel poliitikute ja muudel liidripositsioonidel asuvate lätlaste kohta toimikud või infokaustad, mille sisu tuuakse avalikkuse ette vastavalt olukorrale. Et kasulikum on lekitada poliitikute möödalaskmiste, eksimuste, süütegude ja väärsammude kohta käivat infot tilkhaaval, siis pole teada, mida Kristovskise salatoimik veel võib sisaldada.

Kummatigi on selge, et paljud pattudeks nimetatud sündmused pole tegelikult aset leidnud või on kontekstist välja tõmmatud. Teisisõnu on need fabritseeritud eesmärgiga poliitikut otseselt kahjustada.

Niisugust meetodit kasutatakse ebameeldivate ja vastumeelsete võimuinimeste tõrjumiseks paljudes riikides, mistap ka Lätis ei tohiks sellistele «avalikustamistele» eriti tähelepanu pöörata, sest see tõstab probleemi veelgi esile. Teisalt ei saa seda ka eirata: siis tekiks kahtlus, et loo taga ongi midagi peidus. Niisiis on kaks tegutsemisvarianti — mõlemad pahad.

Ent ega Kristovskise lugu ole ainus, mis Läti poliitikas viimasel ajal ilma on teinud.

Läti uue parlamendi liikmete keskmine vanus on 48 aastat ning üle 70-aastaseid saadikuid on kõigest kolm. Läti venelaste ja Venemaa erilise hukkamõistu on pälvinud üks — Saeima uue koosseisu vanim liige, 86-aastane Visvaldis Lācis, kelle sõjaaegne tegevus on paljudele pinnuks silmas.

Nimelt oli Lācis Teise maailmasõja ajal 19. Relvagrenaderide SS-diviisi ehk peamiselt lätlastest koosnenud Relva-SS-i koosseisu kuulunud jalaväediviisi liige. Järjekordne nats poliitilises eliidis, ütlevad tema kohta venelased.

Pisikesele intriigile pani aluse ka eelmise parlamendi liige, kohalikke venelasi esindava partei, Inimõiguste Eest Ühendatud Lätis (PCTVL) esindaja Juri Sokolovski, kelle väitel on uute rahvasaadikute hulgas vähemalt neli skisofreenikut.

Et Läti parlamendis on sada liiget, on skisofreenikuid järelikult neli protsenti. Sokolovski keeldus nimetamast «hullumeelsete» poliitikute nimesid. «Ei taha kedagi solvata, kuid aeg-ajalt vilksatavad nad parlamendis,» teatas mees, kes pärast valimiskaotust taandus poliitikast. PCTVL parlamenti ei saanud, mistõttu selle liikmete kibestumist võib mõista.

Omamoodi huvipakkuvaks kujunesid Läti televisiooni korraldatud noorsoo poliitilised debatid «Minustki võib saada peaminister!». Nende võitjale, 19-aastasele Matīss Gricmanisele tõi edu uusaastapöördumine, millest ajakirjanduses tsiteeriti mitut mõtet, nende seast enim järgmist mõttejuppi, milles venelased nägid taas endi ahistamist: «Lätlus peab olema kõige alus. Lätlasest võib kasvatada inimest, kuid vastupidine protsess on võimatu.»

Noormehe esinemise vastukaja ja mõju olid nõnda suured, et pärast võitu tehti talle koguni ettepanek asuda nõustama parlamendiliiget, keda venelased nimetavad neofašistliku partei esindajaks.

Eriti puhevile läks venevastastest juhtumitest Läti venekeelne ajakirjandus, milles välisministrit nimetati otsesõnu natsiks ja tema tegevust genotsiidiks. Samas on välislätlasel Lucicel tõepoolest õigus: venelaste mõju on Läti poliitikas ebanormaalselt suur. Kuigi PCTVL seekord parlamenti ei pääsenud, on Saeimas siiski hulk venelasi ning sellest rahvusest on teatavasti Riia linnapeagi.

Ühtlasi õnnestus venelastel hiljaaegu registreerida Läti Antifašistlik Rinne, mille üks juht, Sergei Malahhovski nõustus paljude lätlaste nõudega venelased riigist deporteerida, kuid nõudis selle eest iga väljasaadetu kohta 200 000 eurot. «Kust «meie lugupeetud neonatsid» selle raha võtavad, on juba nende probleem. Kui tahate meist vabaneda, siis makske!» ülbitses Malahhovski.

Saeima liikme Imants Parādnieksi arvates ei tahagi venelased ajaloolisele kodumaale naasta, sest loodavad, et neid esindavad jõud tulevad lõpuks võimule ning hakkavad teostama neile meelepärast poliitikat — lätikeelne ja -meelne Läti neid ei rahulda.