Lindude küttimine läheb Viljandis edasi

Linnavalitsuse algatusel jõuti augustis ja septembris Viljandis küttida kuus hallvarest, neli künnivarest, neli hakki ja kaks kodutuvi. Edaspidise piirmäära alates praegusest kuni järgmise aasta lõpuni kehtestas keskkonnaamet.

FOTO: Marko Saarm / Sakala / Scanpix

Keskkonnaamet andis Viljandi raele loa jätkata inimesi häirivate linnalindude surmamist, et siis aasta pärast otsustada, mis saab edasi.

Ühtlasi pani keskkonnamet täpselt kirja, mitu ja millist tiivulist tohib linnas küttida ning millal peab selles  pausi pidama. Jätkata võib nii õhkrelvast laskmist kui muudel soovitatud viisidel lindude arvukuse piiramist.

Oktoobri lõpust, kui korraldus jõustus, järgmise aasta lõpuni võib Viljandis surmata 50 künnivarest, 25 hallvarest, 35 hakki ja 30 kodutuvi. Lindude pesitsemise ajal tuleb küttimises paus teha: neid on keelatud häirida 15. aprillist 15. juulini.

Aasta pärast aruanne

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kadri Hänni ütles, et pärast järgmise aasta lõppu tuleb linnal esitada tehtud töö kohta aruanne.

Ta märkis, et kui linnavalitsus peab vajalikuks lindude arvukuse piiramise jätkamist ning keskkonnamet esitatud põhjendusega nõusse jääb, saab Viljandi loa sama tööd teha ka ületuleval aastal.

Hänni sõnul esitaski Viljandi raad keskkonnaametile pikemaajalise kava, kuid amet annab loa siiski ühe aasta kaupa.

Ta lisas, et lindude arvukuse piiramiseks võib Viljandis kasutada tsiviilkäibes lubatud õhkrelvi, aga soovitav oleks enne pesitsusperioodi ka pesi alla võtta ning väljaspool linna asuvas jahipiirkonnas küttida jahilinde tavapärasel moel. Käratsevatest linnalindudest kuuluvad jahilindude nimekirja varesed.

Linnavalitsuse majandusameti juhataja Reevo Maidla ütles, et linn on saavutatud kokkuleppega rahul. «Saime keskkonnametilt kinnitust, et me ei ole seadust rikkunud ja teatud tingimustel võib lindude arvukust piirata,» lausus ta.

Lindude küttimise oli linnavalitsus varem kokku leppinud kolme mehega, kes harrastavad õhupüssisporti ja kellest üks on ka jahimees. Tänaseks on osa koosseisust muutunud.

Tänavu 15. augustist 9. septembrini, enne kui keskkonnaameti pöördumisel töö pausile pandi, jõudsid mehed lasta 16 lindu: kuus hallvarest, neli künnivarest, neli hakki ja kaks kodutuvi.

Majandusameti juhataja ütles, et nüüd läheb see tegevus tasapisi edasi, aga ta ei tea nimetada päeva, millal mehed jälle alustavad. Kus täpselt linde õhkrelvast lasta tohib, seda tema sõnul keskkonnaamet ette ei kirjutanud.

Eks aeg näita

«Seda, kas keskkonnaameti välja käidud arvud on piisavad, ma kommenteerida ei oska,» lausus Reevo Maidla. «Kindlasti võib osa inimesi arvata, et mis see mõnikümmend lastud isendit tuhandeid linde mõjutab. Tiivulised on aga targad ja praktika on näidanud, et kui neid ühes kohas piisavalt häirida, saavad nad aru, et see on ohtlik koht, ega tule sinna tagasi.»

Linnupesade allavõtmist ei pea majandusamet mõistlikuks, sest sellel pole erilist mõju.

«Tõstukiga pesapuu juurde minemine maksab 30-40 eurot, aga pesi on eri kohtades palju ning hävitatud pesa asemele ehitab lind kolme-nelja päevaga uue,» lausus Maidla. «Eks me püüa lisaks muid vahendeid katsetada, kuid praegu ma selles küsimuses veel täpset vastust ei anna.»

Võimaliku koostöö kohta Viljandi vallaga märkis majandusameti juhataja, et see selgub edaspidi.

«Oleme ikka omavalitsus, mitte jahiorganisatsioon,» ütles ta. «Meil king sedasi ei pigista, et peaksime hakkama ümber Viljandi massiliselt linde alla tulistama. Räägime täna ikka linnalindude arvukuse piiramisest ja seega nende häirimisest niisugusel määral, et nad leiavad endale rahulikuma pesapaiga.»

Majandusameti juhataja lisas, et lindude arvukust piirati Viljandis ka Vene ajal, kuid pärast jäi asi soiku. «Paraku tuleb sellega linnas järjepidevalt tegelda, muidu võtavad linnud tõesti võimu enda kätte,» lausus ta.

Tagasi üles