Riigikogu valimised pole mägede taga

PRAEGUNE riigikogu koosseis töötab viimaseid kuid. Eelnõusid tuleb nagu saeveskist laudu. Märgata pole ainult valimissüsteemi muutmise ettepanekut. Rahvasaadikud paistavad olevat kehtivasse korda sügavalt kiindunud, ent kodanike huvid on riiklikul tasemel esindamata.

Saadikud ei pea endi sõltumatusest tingituna arvestama üldsuse arvamust, nad pole kohustatud järgima valimislubadusi ega vastutama nende täitmise eest.

VÕTAME näiteks koalitsiooni maksutõstmisponnistused. Võimuerakonnad selleks valimistel mandaati ei saanud. Reformierakond deklareeris toona koguni, et taotleb maksukoormuse alandamist.

Nende tegevuse tulemus on kahjuks vastupidine: tulumaksu langetamise varjus leidis aset maksukoormuse hüppeline kasv.

Valitsuste ja elanike rõhuasetuste erinevused on mõistetavad. Need peaks siluma võimulahusus, mis Eesti demokraatias paistab paraku eksisteerivat üksnes paberil.

Öeldut kinnitavad saadikute nõukogudelembus ja valitsuskuulekus. Täitevvõimule lojaalne olemisest sõltub see, kus saadik valimisnimekirjades paikneb. Sellest omakorda tuleneb koht Toompeal.

Konstruktiivsust pole esinduskojas märgata, domineerivad formaalsus ja isiklikud ambitsioonid.

Omavalitsuste valimisreeglid on demokraatlikumad ja mõistetavamad.

Riigikogu valimistel jaotatakse kolme tüüpi mandaate: isiku-, ringkonna- ja kompensatsioonimandaate.

Isikumandaat eeldab, et kandidaat saab valimisringkonnas viieprotsendilise toetuse. 2007. aastal ületas mainitud künnise 10 kandidaati. Riigikogus on neist vaid kaks. Isikumandaadid jagunevad tavaliselt parteide juhtkujude vahel.

Ringkonnamandaadid jaotuvad sõltuvalt kogutud kvoodisummast enim hääli saanud kandidaatide vahel (kompensatsioonimandaat sõltub parteide üleriigiliste nimekirjade järjestusest ja kvoodivälisest häälesaagist). Eelmistel valimistel jaotati neid 26.

Kompensatsioonimandaat ei sõltu valimisringkonna nimekirjas paiknemisest ega isiklikust häälesaagist. Toon näite. Erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas kandideerinud Valdur Lahtvee kogus 475 häält (kaheksa protsenti isikumandaadi nõudest), Peeter Jalakas 1259 häält (21 protsenti isikumandaadi nõudest). Kompensatsioonimandaat läks kesisema häälesaagiga Lahtveele. Üksikkandidaadil oleks tulnud mandaadi saamiseks koguda 13 korda rohkem hääli.

VALIMISSÜSTEEMI on vaja muuta, vastasel juhul jäävadki esinduskoja uksed avanema üksnes parteinomenklatuuri soosikutele. Uusi reegeid luua pole keeruline: eeskujuks sobib omavalitsuste valimiste kord. Esindada ei tule parteiprogrammilisi seisukohti, vaid inimesi.