Repliik. Kilekott ei pruugi alati tappa

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tiina Sarv
Tiina Sarv Foto: Jaan Pääsuke

Olen igati keskkonna hoidmise poolt. Katsun kasutada vaid loodust säästvaid puhastusvahendeid, sordin prügi... Juurdlen ka nende inimeste ajusileduse üle, kes autoaknast sodi, sealhulgas kilekotte välja loobivad. Õnneks näib selliseid isikuid üha vähemaks jäävat. Kas pole üks põhjusi see, et roolimisikka on jõudnud need noored, kes koolipõlves teeääri koristamas käisid?

Natuke kõhedaks teeb aga tuure võttev tapjakottide kampaania. Seda jälgides tunned ennast riidekoti kõrval ka kilekotti kasutades potentsiaalse mõrtsukana. Kas see ikka on nii, kui ma panen kilekoti hiljem selleks ettenähtud prügikonteinerisse?

Lugesin inimesest, kes tekitas kuu aja jooksul kõigest 175 grammi prügi ega kasutanud ühtegi kilekotti. Mina ei oska nii elada. Ja natuke peab puhtust ka silmas pidama: ei saa ju liha ja saiapätsi kokku pakkida.

Märksõnad

Tagasi üles