Lumelükkajad loodavad teeomanike vastutulekule

Öeldakse, et eratee on omaniku asi. Et aga lapselapsed või päästeautod mööda hooldatud teed elumajani sõita saaksid, tuleb omanikul teeääred võsast puhtad hoida ja tähistada kaitset vajavad või ohtlikud objektid. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

«Oi, jah. Ikka on teema, igatalvine teema,» ohkas Viljandi valla teede peaspetsialist Tanel Raud, kui pidi vastama küsimusele, kas erateedelt lumelükkamine on vallale igatalvine mure.

Viljandi, Tarvastu ja Suure-Jaani valla ametnike sõnul on märgistamata teeotsad, teele liiga lähedal kasvav võsa, kärpimata jäänud hekid ja puud või tähistamata ohtlikud kohad just need, mis muudavad lumetõrjuja töö raskeks.

Ehitusseadustik kohustab eratee omanikku teed sel moel korras hoidma, et seal saaks ohutult liigelda. Talvisel ajal kindlustab erateel ohutu liiklemise korralik teehooldus. Et aga lumesahaga traktor saaks teed lahti hoida, peab eraomanik selleks oma panuse andma.

Muuda taimed nähtavaks

«Tee ääres kasvavate puude ja hekkide oksad tuleb kärpida teeäärest arvestades kahe meetri laiuselt ja nelja meetri kõrguselt, et traktorid saaks liigelda ja oksad peegleid või vilkureid küljest ei murraks,» selgitas Tanel Raud.

Kui inimene jätab hooletusest või teadmatusest teeääred korrastamata, jääb ta talvisest lumetõrjest ilma.

Tarvastu valla majandusnõuniku Rein Antoni sõnul peab traktorile olema antud võimalus lund lükata. «Meie lükkame lahti kõik erateejupid kuni väravate ja suitsevate korstnateni välja, aga seda juhul, kui inimene on taganud traktorile ligipääsu,» rääkis ta.

Nõunik nentis, et tänapäeva masinad on suured. «Lumetõrjemasin tahab 3,5 meetri laiust liikumisruumi. Kui siis lumelükkajalt tuleb teade, et lund pole ühel kindlal teelõigul võimalik lükata, võtame teeomanikuga ühendust. Tavaliselt saab lõik korda paari päevaga,» rääkis Anton.

Tarvastu vallas takistavad traktorite tööd enamasti puud ja hekid. Kui juhtub märga paksu lund sadama, koolduvad pikad ja peened tüved tee kohale ja traktor ei pruugi nende alt läbi mahtuda.

Vahepeal juhtub ka seda, et lumetraktori tõttu saab kannatada eraisiku vara, kuid Rein Antoni sõnul saab tee äärde rajatud ilusaid kiviaedu, piiriposte või ilutaimi vigastuste eest kaitsta.

«Kaitset vajavate objektide juurde tuleb panna helkurribaga 1,5 meetri kõrgune tähistus. Kui objekt on tähistamata ja see sõidetakse traktoriga maha, pole midagi teha. Kui aga taime juures oli tähis, tuleb omanikuga läbi rääkida, kuidas kahju hüvitada,» selgitas Rein Anton.

Leidub aga omanikke, kes ei tahagi, et vald tema teed talvel lumest vaba hoiaks. Sel juhul tuleb oma soovist valda teada anda. Rein Antoni sõnul võib kirjalikult teatada ka sellest, kui tee ei ole lumetõrjeks ette valmistatud.

Tee vabaks päästjatele

Teatud juhtudel on eratee lumest puhtaks lükkamine aga hädavajalik.

«Suure-Jaani vald lükkab erateed lumest puhtaks tasuta ja seda peamiselt seepärast, et tagada päästeautode ligipääs hoonetele,» selgitas Suure-Jaani valla majandus- ja ehitusosakonna juhataja Are Aua. Tema sõnul on see, et majad maha ei põleks ja inimesed kiiresti arstiabi saaksid, tähtis ka vallale.

Suure-Jaanis on talvist peavalu tekitanud võssa kasvanud lühikesed teelõigud, mida Are Aua hinnangul on valla peale kokku 30 meetrit.

«Paar viimast talve on olnud lumeta, seega praegust seisu ei tea. Kahe aastaga kasvab võsa palju ja inimesed ei ole lumega harjunud. Sellepärast sai ka valla kodulehele pandud kuulutus, et eraisikud oma teeääred korda teeksid,» ütles Aua.

Kõik kolm valda lubasid kas kodulehel või valla ajalehes täpsemalt teada anda, miks, kuidas ja mis ajaks tuleb eratee ääred talveks korda teha.