/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2015/10/30/4647097t1ha356.jpg)
Maanteeameti eestvedamisel ja Soome ilmateenistuse nõuannetel õpib Eesti ilmateenistus, kuidas prognoosida maanteeilma.
Ilmateenistus õpib prognoosima ilma Eesti maanteede tarvis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline prognoos on mõeldud eeskätt teehooldusfirmadele, et nood teaksid oma tööd talvisel ajal paremini korraldada ja seega pakkuda sõidukijuhtidele parimaid liiklusolusid.
Riigiteede hooldamiseks on maanteeametil üle Eesti sõlmitud 18 lepingut 12 firmaga. Maanteeameti peadirektori hooldeala asetäitja Tarmo Mõttus ütles, et täna otsustab iga hooldefirma ise, millist ilmainfot ta kasutab.
«Olgu selleks siis riiklik ilmaprognoos, teeilmajaamade ja teekaamerate andmed või teevad nad ise teedel patrulli ja usaldavad oma kogemusi,» lausus ta. «Maanteeamet nõuab teehooldusreeglite täitmist, aga milliste meetodite ja vahenditega tulemuseni jõutakse, valib teehooldaja.»
Eesti kõige suurem teehooldaja, aktsiaselts Eesti Teed kasutab praegu Soome firma Foreca pakutavat prognoosi, mis võtab arvutuste aluseks ka Eesti teeilmajaamade infot.
Aktsiaseltsi Eesti Teed hooldedirektor Tarmo Lood ütles, et Eesti ilmateenistuse tavaline prognoos on läinud aja jooksul küll paremaks, aga teehooldustöödel see päriselt ei rahulda.
Lood märkis, et Eesti Teed kasutab Foreco teenust tänavu oktoobrist ühe aasta vältel ja seejärel otsustatakse koostöö jätkumise üle. Ta hindas, et kuue tunni prognoosid on Forecal olnud suhteliselt täpsed.
Esimene talv soomlastega
Maanteeameti peadirektori hooldeala asetäitja Tarmo Mõttus ütles, et tema teada on Eesti Teed ainuke hooldusfirma, kes ostab teeilmaprognoosi Soome firmalt, küll aga teeb maanteeamet praegu koostööd Soome ilmateenistusega.
«Kevadel tellisime soomlastelt teeilmaprognoosi kaks kuud ja nüüd on kokkulepe veel kuue kuu peale, mille sisse jääb algav talv. Novembrist pakume seda prognoosi tasuta kõigile meie lepingulistele teehooldajaile,» lausus ta. «Prognoos, nagu sõna isegi ütleb, ei ole kunagi sajaprotsendiliselt täpne. Kui täpseks saab pidada Soome ilmateenistuse teeilmaennustust, seda on meil kavas analüüsida ees ootava talve põhjal.»
Prognoosi täpsuse huvides annab maanteeamet Soome ilmateenistusele kasutamiseks maanteeameti teeilmajaamade võrgu andmed.
«Spetsiaalne teeilmaprognoos on teehooldajale väga kasulik, sest see võimaldab töö alustamise otsused teha õigel ajal ja väikeste kuludega. Seeläbi paraneb ka teehoolde kvaliteet ning suurematel maanteedel väheneb ootamatu libedaks mineku risk,» rääkis Mõttus. «Loodan, et kaugemas tulevikus saab teeilmaprognoos lihtsustatud kujul kättesaadavaks ka liiklejatele.»
Palju olulisi tegureid
Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse ilmaprognooside osakonna juhtivsünoptik Taimi Paljak ütles, et maanteeilmaprognoosiks on lisaks sellistele igapäevastele parameetritele nagu pilvisus, sademed, ilmastikunähtused, tuule suund ja kiirus ning õhutemperatuur vajalik hinnata teepinna seisundit.
Selleks on Paljaku sõnul vaja luua operatiivselt töötav maanteeilmamudel, mida Eesti ilmateenistusel praegu ei ole. Kõnealune mudel arvestab lisaks atmosfääris toimuvale ka teepinna temperatuuri ja niiskust, mis on hädavajalikud libeduse prognoosimiseks.
Keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel alustas keskkonnagentuur käesoleval aastal koos Soome ilmateenistusega ja Tartu ülikooli kaasabiga maanteeilmamudeli loomist.
Info usaldusväärsuse tagamiseks on Paljaku sõnul vaja võrrelda selle ilmamudeli esitatud andmeid tegelikult valitsevate ilmaoludega ning seejärel tagada täpne prognoos teehooldajaile.
Keskkonnaagentuur ei osanud vastata, millal Eesti enda teeilmaprognoos kasutuskõlblikuks saab.