Maksumaksjate liit plaanib prokuratuurile vastuväited esitada

Riigikogu alustas täna sügisistungjärku. Foto: Liis Treimann

Kolmapäeval teatas prokuratuur, et ei alusta kuluhüvitiste uurimist, kuid maksumaksjate liit esitab  prokuratuurile ilmselt vastuväited.

Kuluhüvitiste kasutamise rikkumise kohta esitatud kuriteoteatega tutvunud riigiprokurör otsustas, et  kriminaalmenetluse alustamiseks pole piisavat alust.

Maksumaksjate liidu tegevjuhi Lasse Lehise sõnul ei ole liit veel otsustanud, kuidas prokuratuuri vastusele reageerida. "Võimalik on esitada kaebus, samuti on võimalik jätkata pendeldamist teiste riigiasutuste vahel, näiteks riigikontroll, maksu- ja tolliamet. Mingil juhul ei soovi me jõuda tulemuseni, kus süüdlaseks tembeldatakse kantseleiametnik või raamatupidaja," selgitas Lehis.

Maksumaksjate liidu juhtkonnal ei ole Lehise sõnul vihavaenu ega kirglikku soovi ühte või teist konkreetset riigikogu liiget ilmtingimata karistada, kuid neile valmistab muret, et ilmsiks tulnud kuluhüvitiste kuritarvitamise kahtluse juhtumid riivavad Eesti maksumaksjate õiglustunnet ning rahva üldist õiguskuulekust ja maksumoraali.

Paari üksiku riigikogulase mõtlematud teod võivad Lehise arvates anda suure tagasilöögi viimastel aastatel maksukuulekuse kasvus saavutatud edule ja oluliselt raskendada maksuametnike ja teiste kontrollivaldkonna ametnike igapäevatööd. "Iga väiksemgi õigusrikkuja võib tulevikus pahandada teda korrale kutsuva ametnikuga ning nõuda selgitust, miks Eesti Vabariigis kontrollitakse ja karistatakse vaid lihtsaid tööinimesi, kuid kõige kõrgemate ametikandjate seaduserikkumistele ei kavatse keegi reageerida," rääkis ta.

Eriti on Lehise sõnul põhjust pahane olla kõikidel erasektoris töötavatel inimestel, kes peavad oma igapäevatöös kasutama tööandja ametiautot või oma isiklikku sõiduautot ning kes on pidanud viimase kahe aasta jooksul taluma nii karmistunud seadusi kui ka seadusemuudatuste menetlemise käigus öeldud seisukohti, mis ettevõtjaid halvustavad.

"Maksumaksjate liit  on seisukohal, et riigikogu liikmete sõidukulude hüvitamisel tuleb aluseks võtta samad reeglid, mis kehtivad kõikidele maksumaksjatele. Isikliku auto soetamine maksumaksja raha eest tuleb lõpetada," lausus Lasse Lehis.

1. novembril kehtima hakkav süsteem annab riigikogu kantseleile kahtluse korral, kas riigikogulase hüvitamiseks esitatud kulu on tööga seotud või mitte, õiguse seda kontrollida ja täiendavaid küsimusi esitada.

Riigikogu kantselei kommunikatsioonijuht Urmas Seaver selgitas, et riigikogu juhatuse kehtestatud uus kord ütleb, et kui tööga seotud märget kuludokumendil pole või riigikogu kantseleil ei ole esitatud andmete alusel võimalik veenduda, et kuludokument on tööga seotud, edastab kantselei dokumendi kontrollimiseks fraktsioonile, kuhu riigikogu liige kuulub, ning fraktsioon kinnitab kulu seotuse riigikogu tööga. Kui riigikogu liige ei kuulu fraktsiooni, otsustab ja kinnitab kulu seose tööga riigikogu juhatus.

"Riigikogu kantselei järgib praegu ja ka edaspidi saadikute tööga seotud kulude hüvitamisel riigikogu juhatuse korda. Seda ei oska kantselei küll prognoosida, et kas fraktsiooni või juhatuse poole pöördumist nõudvaid olukordi hakkab tekkima, kui palju neid võiks ette tulla või mis valdkondi sellised olukorrad võiksid puudutada," nentis Seaver.