Skandaalse ärimehe asemel sai peksa öövalvur

Kahel korral Eesti riigi suurejoonelises tüssamises süüdi mõistetud Viljandi ärimees Peeter Kaares väidab, et pääses sel nädalal napilt noorte meeste rünnakust. Seevastu tema kaaslane sai kõvasti peksa.

Kaarese kirjelduse kohaselt leidis ehmatav juhtum aset teisipäeval kella 18.30 ajal Viljandis Lossi tänaval osaühingu Kuivainetekeskus territooriumil. Tegemist on hoonekompleksiga, kus Kaares on juba palju aastaid mitut sorti ettevõtlusega tegelnud, kuid mis talle kohtu määratud ärikeelu tõttu kuulub nüüd ametlikult tema poja firmale.

«Sõitsin õuele ja helistasin öövalvurile, et ta tuleks alla ja teeks mulle ukse lahti,» alustas Kaares juhtunu kirjeldamist. «Kui autost välja tulin, märkasin puuriitade juures kaht kogu – silma järgi 20–25-aastased mehed. Küsisin, mida nad siin teevad. «Vaatame puid ja otsime Kaarest,» ütles üks. Kui ma seepeale vastasin, et nooh, mina olengi Kaares, käis kohe neli-viis tugevat lööki ukse ette jõudnud valvuri pihta.»

Peeter Kaarese sõnul kukkus 61-aastane meesvalvur obaduste tagajärjel maha justkui surnu ning lõi pea vastu betoontreppi verele. Järgmiseks olevat sissetungijad hakanud lähenema Kaaresele endale. Üks neist ähvardas lajatada riidast haaratud puuhaluga ning teine imiteeris lööke nii käte kui jalgadega.

Mahtus taganema

«Õnneks jäi mul selja taha mõni meeter ruumi ja ma sain kõrvale põigata. Samal ajal püüdsin neid maha rahustada: ütlesin, et näe, teisel mehel peast verd purskab, kas neil on tarvis ka mind samamoodi maha lüüa. Selle peale märkasid nad ka ise valvuri juures vereloiku, hakkasid vist kartma ja läksid kiirkõnniga hoovist välja,» meenutas Kaares.

Ta ruttas põgenejatele järele, et näha, kuhu nood suunduvad, ning kinnistu väravas tekkis poolte vahel veel üks lühiajaline vastasseis, kuid füüsilise kokkupuutumiseni ei jõudnud nad sealgi. Lõpuks tõttasid noormehed teisel pool teed asuva tekstiilitööstuse Mivar-Viva värava eest läbi ning kadusid naabruses Lastepargi puude varju.

Olles naasnud vigastatud valvuri juurde, helistas Kaares hädaabinumbril 112 ning kutsus kohale nii meedikud kui politseinikud. Need jõudsid pärale mõne minutiga.

Jõudis jälile

Ligi tund hiljem, kui kiirabi oli valvuri haiglasse viinud ja Peeter Kaares läinud talle sinna paberite vormistamiseks ID-kaarti järele viima, märkas ajutiseks kohale kutsustud teine valvur samu noormehi uuesti õueväravas luuramas. Sellest kuulnud Kaares kiirustas autorooli ning asus ründajaid kesklinna tänavatelt otsima. Väidetavalt jõudiski ta umbes kilomeetri kaugusel Kösti poe lähedal neile jälile, kuid ei julenud üksi põgenejatele teele ette minna. Ta helistas taaskord politseisse. Selleks ajaks, kui korrakaitsjad samasse piirkonda jõudsid, olid noormehed paraku juba järveäärsete majade vahele putkanud. Neid ei ole tabatud seniajani.

Sellele, et kirjeldatud sündmus võis tõepoolest aset leida, viitab kaudselt Mivar-Viva tootmishoone seinal oleva turvakaamera salvestis. Ettevõtte peaväravas vahti pidav G4S-i turvamees Vello Järve vaatas kolmapäeval koos Kaaresega video üle ning kinnitas nüüd ka Sakalale, et nimetatud kellaajal läks tõepoolest kaamera vaateväljast läbi kaks noorepoolset meest. Paraku polevat nende näod selgesti pildile jäänud.

Põhjus on teadmata

Küsimusele, kellel võis vägivallateoks olla motiiv, ei osanud Peeter Kaares seletust anda. Võimalusi olevat mitu. «Äkki on asi selles, et me ostsime hiljuti Kuivainetekeskusele Eesti-Läti piiril Lilli ja Holdre piiripunkti vanad hooned ning seal valvavad inimesed on abistanud narkovedajate jahil olevaid maksu- ja tolliameti ametnikke. Aga see on vaid üks oletus. Eks neid maju, kust käske võidakse anda, on mitmeid,» arutles Kaares.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina kinnitas, et juhtum on registreeritud ning selle kohta on alustati uurimist karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist. Spekulatsioonide vältimiseks juhtis ta seejuures tähelepanu, et kriminaalmenetluse praeguses faasis on kannatanuks üksnes viga saanud valvur, mitte Kaares.

Peeter Kaares on varem avalikkuse ja justiitssüsteemi tähelepanu pälvinud muu hulgas sellega, et pettis koos oma abikaasa, ema ja veel paari kaasosalisega haigekassalt hooldushüvitistena välja 438 288 eurot. Samuti on tema kontos süüdimõistev otsus enam kui 240 000 euro suuruses maksupettuses. Mõlemas kaasuses kindlaks tehtud kahjud on suuremas jaos tänaseni riigile hüvitamata.