/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2010/11/05/460879t1h8afb.jpg)
Viljandlaste kruntidelt veeti sügise jooksul tasuta ära mitusada tonni lehe- ja oksarisu.
Aiaprahti kogunes tonne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kampaania algas 18. oktoobril ja lõpeb esmaspäeval, 8. novembril. Veolia Keskkonnateenuste Lääne regiooni jäätmekäitluse juht Kalev Kuningas ütles, et eilseks oli kogutud 14,5 tonni oksi ja 331,5 tonni lehti.
«Oksad hakitakse ja need rändavad katlamajadesse kütuseks, lehed lähevad kompostiks,» lausus ta.
Kuningas rääkis, et haljastusjäätmete kogus aastati palju ei erine, aga kui sügisel tuleb külm ja lumi varakult, jääb palju leherisu kevadeks.
Viljandi linnamajandusameti juhataja Priit Vihuri teada on linnavalitsus aia- ja haljastusjäätmete tasuta äravedu korraldanud vähemalt 2000. aastast. Tõenäoliselt on seda tehtud veelgi kauem, kuid täpne teadasaamine eeldaks arhiiviandmetes tuhnimist.
Sel aastal on Viljandi eelarves lehtede ja okste kevadiseks ja sügiseseks äraveoks ette nähtud 200 000 krooni.
Tänavu polnud leheveoks enam vaja ette registreerida. Linnamajandusameti peaspetsialist Inga Nõmmik ütles, et registreerimine ei kergendanud ettevõtmist, vaid tekitas pigem segadust.
«Kõik polnud sellest teadlikud ja pahandasid, miks nende kodu juurest jäid lehed ja oksad viimata, samas kui naabril viidi ära,» lausus ta. «Tänavu ilmus ajalehes ka ülevaatlik kaart, mis selgitas haljastusjäätmete vedu päevade ja piirkondade kaupa.»
Peaspetsialist nentis, et üldiselt on linlased lehtede ja okste tasuta äraveoga rahul, sest nii saab nendest ilma suurema vaevata ja pealegi tasuta lahti.
Nõmmik lausus, et tal pole küll andmeid kõigi Eesti omavalitsuste kohta, kuid tõenäoliselt on elanike haljastusjäätmete kevadine ja sügisene tasuta äravedu siiski erandlik. Ta lisas, et Viljandi tahab sama teenust ka edaspidi osutada.