Mu laps läheb tööle. Appi, kas ta saab ikka hakkama?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maret Maripuu
Maret Maripuu Foto: Peeter Langovits / Postimees

MÖÖDUNUD AASTAL sai tööõnnetustes viga 1314 noort inimest. See on neli noort inimest päevas. Mitte ühegi teise vanuserühmaga ei juhtu tööl nii palju õnnetusi kui alla 26-aastastega. Kujutan ette, kuidas seda statistikat vaadates tababki lapsevanemaid pealkirjas toodud mõte.

Tegelikult ei tähenda iga õnnetus tingimata murtud luid või mahalõigatud näppe. Õnneks. Paljud neist juhtumitest on sellised, mille puhul ei pea isegi pikemaks ajaks töölt eemale jääma. See aga ei muuda fakti, et kõige rohkem tööõnnetusi juhtub noorte töötajatega. Sageli just nende esimesel tööaastal.

MIKS NEED ÕNNETUSED aset leiavad? Kui vaadata arvude taha, siis suur osa neist õnnetustest on sellised, mida saanuks vältida. Põhjusi leiab rohkesti. Noortel on sageli konkreetse töö tegemiseks veel vähe oskusi ja kogemusi. Nad satuvad valel ajal valesse kohta, nad ei ole piisavalt hoolikad või lihtsalt ei oska ohtu ette näha. On ju noored ka muretuma suhtumisega ja riskialtimad. Need on iseenesest head iseloomuomadused, aga kõige hea kõrval võivad need paraku suurendada tööõnnetusse sattumise tõenäosust.

Tagasi üles