Alkokuradi mõjujõud peab kaduma

Heljo Pikhof Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

ALKOHOLIKAHJU ON hinnatud Eestis suuremaks kui summasid, mida maksame riigieelarvest kaitsekulutusteks. Tegelikult aga ei jõua keegi kokku lugeda seda muret ja valu, mida alkoholiga liialdamine on meie rahvale põhjustanud. Viinalembus ja purjus pea on võtnud tuhandeid elusid, rikkunud inimeste tervist ja omavahelisi suhteid, tekitanud sügavaid sotsiaalseid probleeme. Rääkimata mõõtmatust materiaalsest kahjust ja survest nii haigekassa eelarvele kui riigi sotsiaalkulutustele laiemalt. Kolmandik Eesti peredest on tundnud muret pereliikme joomise pärast, pooled Eesti täiskasvanuist on olnud mures sõbra pärast.

Kiretu statistika ütleb, et 2013. aastal oli joobes 44 protsenti liikluses hukkunutest, 71 protsenti tuleõnnetustes surmasaanutest, 56 protsenti uppunutest ja 42 protsenti enesetapu tegijatest. Lisaks on alkoholijoobe tõttu juhtunud muud õnnetused, nagu kukkumised.

VIINASURMAD POLE niisiis ainult lahkunute endi, vaid ka nende lähedaste ja meie väikese ühiskonna tragöödia. Nagu ka rikutud elud ja tervised, mahajoodud inimväärikus ja loomata jäänud rahvuslik rikkus. Seega tuleks tervitada iga sammu, mida riik astub selleks, et hoida oma kodanikke ja iseäranis noori. Seda enam, et viimased suuremat sorti muudatused Eesti alkoholipoliitikas jäävad enam kui viie aasta taha.