Paksud raamatud lähevad maailmas taas moodi

Tiina Sarv
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandis kohtusid lugejatega rahvusraamatukogu referent Maire Liivamets, Asko Künnap, Kadri Kõusaar, Karl Martin Sinijärv ja Andrei Hvostov.
Viljandis kohtusid lugejatega rahvusraamatukogu referent Maire Liivamets, Asko Künnap, Kadri Kõusaar, Karl Martin Sinijärv ja Andrei Hvostov. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kolmapäeva õhtupoolikul said Viljandi raamatukogus lugejatega kokku Asko Künnap, Karl Martin Sinijärv, Kadri Kõusaar ja Andrei Hvostov.


Raamatukogu Ameerika nurk oli kirjandushuvilistest tulvil, nii et toole tuli juurde tuua. Järjekordsel lugemisaasta üritusel oli kohal rõõmustavalt palju noori ja meeldivalt palju mehi, kirjandusõpetajatest rääkimata.

Peale oma loomingu näis esinejaid painavat ühe väga kuulsa kirjaniku fenomen.

Raamat kurikuulsast mehest

Suuremale osale Eesti inimestele eelkõige «Eesti Eks­pressi» kolumnistina tuntud Tuglase novellipreemia laureaat Andrei Hvostov tõdes, et on sellel reisil lugejatega kohtudes ka ise vaimselt kasvanud.

Ta tunnistas, et teda painab küsimus, kes neist neljast võiks olla Sofi Oksanen.

Hvostovi edasisest arutluskäigust ilmnes, et nagu Eesti üldsus, näib ka tema olevat jõudnud sellesse kirjanikusse suhtumises teise arenguetappi, mil vaimustus on asendunud pettumusega: kuidas napsas lahetagune neiu ära meie teema ja lööb sellega kogu maailmas laineid?

Hvostov kinnitas, et on jõudmas Oksaneni saladusele jälile ning kavatseb tolle edu valemi lahti muukimise järel seda korrata. Kas tegu oli kõneleja iseäranis peene huumorimeelega või mõtles ta öeldut tõsiselt, ei olnud lihtsameelsematele kuulajatele, kelle hulka kuulub ka allakirjutanu, päris selge.

Praegu on Andrei Hvostovil plaanis kurikuulsa Alfred Rosenbergi fenomeni käsitlev ajalooline romaan. Isegi Oksaneni «valemita» tõotab see põnevat lugemist.

Maailmaparandamise asemel kohtuasi

Kadri Kõusaar ei saanud taas mööda «Magnusest». Ta ütles, et teeb uut filmi, mis seekord tuleb ingliskeelne. Kõusaar võrdles kirjutamist ja filmitegemist. Esimeses on inimene tema arvates suveräänne ega sõltu kellestki teisest. Keerukas koostöös valminud filmiga võivat paraku juhtuda, et maailma parandada lootnud autor saab kaela kohtuasja.

Kadri Kõusaar astus välja soome kolleegi kaitseks, öeldes, et äkki Oksanen polegi pelgalt läbimõeldud müügiartikkel, vaid on just nimelt omapärase välimuse ja olemusega andekas kirjanik.

Asko Künnap meenutas aega, mil ta oli viieteistkümneaastane ning kindel, et kirjutab Suure Eesti Romaani. Seni on ta reklaamiagentuuri pidamise kõrvalt maha saanud üksnes luuletustega.

«Kirjutamine ei võta palju aega, mõttesse sisseminek ja sealt väljatulek küll. Olen õnnelik, kui mõnikord õnnestub näpistada pool päeva, õhtu ja neile järgnev öö, et kirjutada luuletus, mis midagi ütleb,» arutles ta.

Raamatud on jälle moes

Mõnusa jutuveeretamise poolest tuntud kauaaegne «OP-i» saatejuht, kirjanike liidu esimees Karl Martin Sinijärv ütles kirjanduse kohta välja mõtte, millesse tasub süüvida: lugemine paneb erinevalt seriaali vaatamisest tööle ka inimese enda fantaasia. Seega on raamatute tähtsust inimeste arengule raske üle hinnata.

Sinijärv mainis rõõmustavat tendentsi, et maailmas hakkavad taas hinda minema paksud raamatud ja pikad lood. Omaette küsimus olevat, kuidas eristada raamatu laadi toodet päris raamatust: väliselt on neil raske vahet teha.

Eks siis tule targemad pead appi kutsuda. Kas või seekordne «reisisaatja», kirjanikega kaasas olnud rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskuse referent Maire Liivamets, kelle hommikust õhtuni kestev töö ongi lugemine ja ülejäänud rahva hea kirjanduse juurde juhatamine. Et meil oleks vabadel hetkedel või mõnikord ka unetutel öötundidel aega sisustamas väärt raamat.

ÜRITUS

Eesti kirjanike raamatukogutuur

• Valga- ja Viljandimaal käisid Karl Martin Sinijärv, Andrei Hvostov, Asko Künnap, Kadri Kõusaar ja Maire Liivamets.
• 4. novembril külastasid kirjanikud Karksi-Nuia ja Viljandi raamatukogu.
• Tuuri korraldasid kirjanike liit, Eesti rahvusraamatukogu ja Eesti raamatukoguhoidjate ühing.
Allikas: Eesti kirjanike liit

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles