Kas pagulastele korteri üürimine on tulus äri?

Vana maja kordategemine mõttega see hiljem pagulastele välja üürida pole tulus äri. Vaid linna- ja vallavalitsuse või koguduse eluruumides kaetakse remondi ja sisustamise kulud ning seda ka vajadust mööda. Foto: Kristjan Teedema

Elamis- ja tööloa saanud pagulane, kes Eestisse jõuab, suunatakse üüripinnale elama ning riik hüvitab talle üürilepingu alustamise ja eluasemekulud. See tekitab küsimuse, kas pagulastele korterit üürides saaks kasu teenida.

Sotsiaalministeeriumi lühike vastus küsimusele on ei. Pikem vastus on, et teoorias on see võimalik, aga elus käivad asjad, nagu ikka, teisiti.

Viljandi linnavolikogu aseesimees Harri Juhani Aaltonen, kes ühtlasi on ka ettevõtja, näeb praeguses pagulastele toetuste andmist reguleerivas seaduses ohu märke. Üks on tema hinnangul liiga suur toetus, teine selle võimalik mõju üüriturule.

Aseesimehe kartus põhineb välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusel, mis ütleb, et inimesele kaetakse eluaseme üürikulu kuni 0,3 toimetulekupiiri määra ruutmeetri kohta. Võttes arvesse tuleva aasta toetuste tõusu 90-lt koguni 130 eurole, tähendaks see Aaltoneni sõnul 39 eurot eluasemekulude toetust inimese ja ruutmeetri kohta. Tema arvutuste kohaselt tekib uuest aastast neljaliikmelisel pagulasperel võimalus saada Eesti riigilt üüriraha ligi 2800 eurot kuus.

«See kõik on muidugi teooria,» rõhutas ettevõtja. Siiski võib suur toetus tema hinnangul hakata mõjutama üürituru hindu. Ta ei välista olukorda, kus ühes piirkonnas viiakse hinnad kunstlikult kõrgeks, võetakse riigilt võimalus valida odavam üüripind ning tekitatakse omanikele võimalus küsida korteri eest aastatagusega võrreldes mitmekordset üüri.

Mõeldud enamaks

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag ei näe muretsemiseks põhjust.

«Praegu jäävad Vao majutuskeskusest välja kolinud inimestele väljamakstavad eluasemekulud 200 ja 400 euro vahele,» rääkis spetsialist. Ta selgitas, et 39 eurot ruutmeetri kohta ühele inimesele on maksimumsumma, kuid seda kõike ei pruugi ära kasutada.

«Sinna sisse on arvestatud üürisuhte alustamise kulud, mis esimesel kuul võivad küündida suurte summadeni, sest sisaldavad maakleritasu ja üüri ettemaksu,» rääkis Raag. «Ei tule kõne alla, et pagulastele üüritakse mitme tuhande eurone korter.»

Pagulastele üürikortereid valides lähtutakse spetsialisti sõnul kolmest asjaolust, mis raskendavad nende arvel äritsemist. Esiteks on igal linna- ja vallavalitsusel kindlaks määratud eluasemekulude katmise piirmäär. Teiseks lähtutakse valikut tehes kohaliku üürituru hindadest ja kolmandaks on toetused vajaduspõhised.

Vaid piisk merre

Triin Raagi sõnul on praegune toetuste regulatsioon seotud ühe kindla suurusega – toimetulekupiiriga, mis ei kao kuhugi. Toimetulekutoetus kasvab tuleval aastal 90-lt 130 eurole ja nii suurt hüpet pole tema andmetel varem olnud. Seega on eluasemekulud, mis tuleb hüvitada, varasemast suuremad.

«Aga toimetulekutoetust makstakse vajaduspõhiselt, lähtudes inimese sissetulekutest ja tegelikest eluruumikuludest. Nende eluruumide arv, mida pagulastele otsime, piirdub väiksemates piirkondades vaid mõne elupinnaga. See on liiga väike piisk, et hakata üüriturgu kõigutama,» jäi Raag endale kindlaks.

Viljandi sotsiaalameti toetuste spetsialisti Karin Kiisi sõnul võetakse Viljandis toimetulekutoetuse taotlemisel arvesse üürikulu kuni viis eurot ruutmeetri kohta. Kõige suurem pind, mis toetuste taotlemisel arvesse võetakse, on tema sõnul 18 ruutmeetrit inimese kohta, lisaks 15 ruutmeetrit üldpinda pere kohta.

«Teoorias võetakse neljaliikmelise pere kohta, kes elab 87-ruutmeetrisel normpinnal, arvesse kuni 435 eurot üürikulu kuus. Aga tavaliselt pered nii suurtel pindadel ei ela,» lausus Kiis.

Loo 24 oktoobril kell 00:00 avaldatud versioonis oli kahes viimases lõigus valesti märgitud Karin Kiisi väited. Õige on, et Viljandi linnas võetakse toimetulekutoetuse taotlemisel arvesse üürikulu kuni viis eurot ruutmeetri kohta. Suurim pind, mis toimetulekutoetuse taotlemisel arvesse võetakse on 18 ruutmeetrit inimese kohta. Näitena toodud neljaliikmelise pere puhul, kes elavad Viljandis 87-ruutmeetrisel normpinnal, võetakse toimetulekutoetuse taotlemisel arvesse maksimaalselt kuni 435 eurot üürikulu kuus.

Parandatud 27. oktoobril kell 15.45. Autor Kristiina Baum vabandab.