Tühjad ametikohad sunnivad linnavalitsuses palku tõstma

Foto: Merily Šmidt / Sakala

Ebaõnnestunud linnaarhitekti ja arenguspetsialisti otsingud sundisid Viljandi linnajuhte tõdema, et ametnikele makstavad palgad on ajale jalgu jäänud ning nädala pärast hakatakse töötasu tõstma.

Kui paar aastat tagasi ametisse asunud ja sel suvel lahkunud linnaarhitekt Laur Pihel võis teenida linnavalitsusse palgajuhendi järgi maksimaalselt 1700-eurost palka, siis järgmisele arhitektile saaks linnapea pakkuda kuni 2100 euro suurust kuutasu.

Kui volikogu järgmisel nädalal uue juhendi vastu võtab, on palgatõusu võimalus linnavalitsuses küll loodud, kuid linnapea Ando Kivibergi kinnitusel on selge, et mingit üldist palgatõusu raekojas oodata ei ole. Samas on linnapea kindel, et järgmiseks aastaks tuleb linnaametnike palgafondi suurendada, aga millisel määral, seda ta öelda ei saanud.

Kivibergi sõnul annab uus palgajuhend linnavalitsusse töötajaid palgates rohkem manööverdamisruumi. «Teatavasti otsib linnavalitsus uut peaarhitekti ja arenguspetsialisti. Konkursside senine käik on näidanud, et meie palgajuhend on natukene ajale jalgu jäänud,» nentis linnapea. Lihtsalt öeldes tähendab see, et uute inimeste otsingud on seni just madala töötasu tõttu liiva jooksnud.

Survet palgatõusuks ei tunne linnajuhid aga mitte ainult nendelt umbes 60 inimeselt, kes töötavad  kahes linnavalitsuse hoones, vaid peaaegu kõigilt linnakassast palka saavatelt inimestelt, keda on kokku pisut üle 800 ja kellele töötasu maksmiseks kulub tänavu kokku 9,67 miljonit eurot.

«Kõige suuremat survet tunneme enamasti siis, kui üks inimene lahkub töölt ja meil tuleb leida uus,» nentis volikogu eelarvekomisjoni juht Jaak Sulg. «Siis tunneme kõige teravamalt, et meie palgatase pole konkurentsivõimeline.»

Linnapea sõnul järgmisel aastal kõik töötajad kindlasti palgatõusu loota ei saa, sest raha selleks pole. Linnavalitsuses pole ka tehtud arvutusi, kui palju oleks linnal raha vaja, et vastata kõigi töötajate mõistlikule palgatõususoovile.

Sule hinnangul on inimeste sellekohane ootus enamasti õigustatud, aga tõusu võimalus tagasihoidlik. Tema hinnangul  oleks esimene variant töötajate arvu vähendamises. «Meie linn muutub kogu aeg väiksemaks, aga töötajate hulk linnavalitsuses on sama. Koosseisu vähendamise arvelt saaks ehk palka tõsta,» pakkus ta.

Kõige teravamalt on viimase aasta jooksul olnud üleval lasteaednike palgatõusu teema. Septembrist hakkasid nad küll kümne protsendi võrra suuremat töötasu saama, kuid et see oli püsinud muutumatuna viimased viis-kuus aastat, on lasteaedade juhid veendunud, et palgakasv peab jätkuma juba jaanuaris.

Abilinnapea Janika Kivistiku sõnul on eelarve kokkupanemine alanud, aga esialgu ei saa kellelegi palgatõusu lubadusi jagada. «Lasteaednike palgateema on väga terav, aga me ei saa veel rääkida, kui palju palk võiks kerkida ja kas see võiks juhtuda jaanuaris või septembris,» selgitas ta.

Volikogu kokkuseatud niinimetatud krokodillide komisjon on hakanud otsima võimalusi, kuidas lasteaedadeski vähendada töötajate hulka ja tõsta palka. Seni konkreetseid lahendusi leitud ei ole ja nii loodab näiteks Jaak Sulg selle raske küsimuse lahendamises riigi abile. «See on üleriiklik probleem ning erinevused lasteaiaõpetajate palkade vahel on kohati lubamatult suured,» nentis ta.