/nginx/o/2008/09/16/74946t1h8d49.jpg)
Eelmise nädala lõpul Karksi-Nuias peetud meefestivali pidasid õnnestunuks nii korraldajad kui mesinikud, kelle ümarlaual sündis otsus luua üleriigiline mesinike register.
Mesinikud jagasid festivalil muljeid, muresid ja mett
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks päeva kestnud ürituse üheks tulemusrikkamaks sündmuseks pidasid korraldajad reede õhtul Polli aiandusuuringute keskuses toimunud ümarlauda, kus põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus paarikümne mesinikuga mitmelt poolt Eestist.
Arutelul selgus, et ei riigil ega asjaosalistel ole selget ülevaadet mesinike arvust ja tegemistest. «See raskendab omavahelist koostööd ning ka toetuste taotlemist ja ametlikku asjaajamist,» lausus festivali peakorraldaja Karksi-Nuia aianduse ja mesinduse seltsi juht Leili Nael.
Samuti pole tema sõnul täpset infot mee osast toiduainete ja ravimite tootmises, mistõttu mesinikel puudub ülevaade turust. Ühiselt tõdeti, et tuleb luua mesinduse andmebaas ja riiklik mesinike register.
«Minister Seeder kinnitas, et põllumajandusministeerium hakkab asjaga tegelema,» ütles Nael.
Teine läbiv teema oli mee kasutamine lasteaedade ja koolide toidulaual. «Eesti mesi on enamasti eri taimedelt korjatud segamesi, millel on mitmekesised raviomadused,» kõneles Nael ja rõhutas, et kasulikud toitumisharjumused tuleb kujundada varases lapsepõlves.
Festivali müügilettidel pakuti eri sorti vurrimett, kärjemett, mett sisaldavaid kosmeetika- ja ravimtooteid, meekohvi ning -šokolaadi.
«Neil on väga hea maitse ja ainsa säilitusainena on kasutatud taruvaiku,» kiitis müüja Elvi Sokk osaühingu Kõlleste Kommimeistrid täidisega assortiikomme. Kõige enam osteti temalt õietolmutahvleid.
Pärnu mesinik August Rapp müüs eri taimede mett. «Siin on ohakat, rapsi, paju, võilille ja kanarbikku,» loetles ta. Kanarbikust saadud mesi on tänavu eriti nõutud, sest see taim õitses kaks nädalat tavalisest hiljem. «Korjeaeg hakkas siis läbi saama ja mesilaste aktiivsus polnud enam nii suur,» selgitas mees.
Viisteist aastat mesilasi pidanud karksinuialane Laine Joosep pakkus eri suurusega purkides segamett. Tema sõnul küsiti kõige enam 700-grammist kogust, pisikesi 200-grammiseid purke osteti lastele maiustamiseks.
Nagu teisedki mesinikud, ei kurtnud naine vihmase suve meesaagi üle ja pidas seda keskmiseks. «Mesilaste tööharjumused on erinevad nagu inimestelgi,» teadis ta rääkida ning tõi näiteks, et kõrvuti tarudes võivad olla ühes kärjeraamid triiki täis ja teises pooltühjad.