Lasteaiakoha hind tõuseb, ehkki keegi seda ei tõsta

FOTO: Sakala

Viljandi lapsevanemad peavad poolteise aasta pärast maksma lasteaiakoha eest kümme eurot rohkem kui praegu, kusjuures tasu suurust kehtestavad volikogu liikmed võivad kinnitada, et nemad pole hinnatõusu põhjustanud.

Hinnatõus tekib seetõttu, et Viljandi linn on üks neist omavalitsustest, kes on oma lasteaiakoha maksumuse sidunud alampalgaga, mis järgmise kahe aasta jooksul kerkib 390 eurolt 470-ni. Alampalk ja lasteaia kohatasu on Viljandis olnud omavahel seotud vähemalt kümme aastat, aga nüüd on võrdõigusvolinik selgelt välja öelnud, et nii see olla ei tohiks.

Võrdõigusvolinik ärgitab otsustama

Võrdõigusvoliniku Liisa Pakosta sõnul ei saa öelda, et seadust oleks rikutud, aga seaduse mõttega selline sidumine kokku ei lähe. «Automaatne sidumine ei ole õiguspärane,» selgitas ta.

Probleem seisneb Pakosta hinnangul eeskätt selles, et seadus paneb omavalitsusele kohustuse tagada lapsele lasteaiakoht. Seega peab omavalitsus hinda tõstes iga kord läbi mõtlema, ega lasteaiakoht muutu kättesaamatuks, eriti riskirühmadele. Automaatse hinnatõusu korral sellist diskussiooni aga ei teki. Teiseks peab kulude kasv teenust Pakosta sõnul alati mingis mõttes paremaks muutma, aga kui hinnatõusu läbi ei kaaluta, ei pruugi ka selguda, kuidas see laste või õpetajate elu paremaks teeb.

Viljandi linn on üks viiest maakonna omavalitsusest, kus alampalk ja lasteaiatasu suurus on seotud. Teistega võrreldes on aga kehtestatud protsent alampalgast oluliselt suurem. Nii kerkivadki jaanuaris hinnad viie euro võrra ja aasta pärast jaanuaris teist sama palju.

Viljandi abilinnapea Janika Kivistiku sõnul on linnajuhid veendunud, et nimetatud seosega linnas seadust ei rikuta ning mingit plaani praeguse süsteemi muutmiseks ei ole. Seega pole linnajuhtidel ka otsest kava hakata ees ootavaid hinnatõuse ametlikult arutama, sest kohustust selleks ei ole. Lapsevanematelt tulev lisaraha läheb abilinnapea sõnul aga otse lasteaia eelarvesse, sest alampalga tõus tähendab ka lasteaedade palgaeelarve kasvu.

Seosed tulevad seaduse sõnastusest

Alampalgaga seose loomine tuleneb lasteaiatasude suurust määratleva seaduse sõnastusest. Nimelt on seal öeldud, et kohamaks ei tohi olla suurem kui 20 protsenti alampalgast. Nii ongi osa valdu ja linnu tasu suuruse minimaalse palgaga sidunud ka oma õigusaktides.

Viljandi vallas seda tehtud ei ole ning vähemalt esialgu ka ei kavatseta teha. Vallavanem Ene Saare sõnul on sidumine põhjendatav ehk sellega, et poliitikud ei taha hella teemat arutusele võtta. Nii pole kohatasu suurendamiseks vaja teha muud kui oodata ära riikliku alampalga tõus. Saar on aga arvamusel, et hinnatõusu peaks iga kord eraldi arutama.

«Maakonnas on meie lasteaiatöötajate palgad ühed kõrgemad, aga tahame palka veel tõsta ja selleks peame alustama diskussiooni kohatasu suurendamiseks,» rääkis Saar. «Hinnatõusud on tihtipeale vajalikud, aga need ei ole populaarsed.»

Liisa Pakosta kiitis vallavanema lähenemist, ent rõhutas, et iga linna ja valla ülesanne on tagada, et kui väikelapse vanem tahab panna last lasteaeda, oleks tal see võimalus. «Kui last ei saa rahalistel põhjustel lasteaeda panna, ei ole vanemal võimalik tööle minna ning tekib diskrimineerimine,» selgitas ta. Teine kaalukas põhjus on Pakosta hinnangul see, et alusharidus on väga tähtis just sotsiaalselt kehvast perest pärit lastele, kellele lasteaed mõjub hästi.

Tagasi üles