/nginx/o/2015/10/16/4601725t1h20b5.jpg)
Kolmapäeval jõudis Kolga-Jaani vallavolikogu kätte avaldus enam kui kahe kümnendi pikkuse staažiga vallavanema Kalevi Kauri umbusaldamiseks.
Ühe Eesti staažikama vallavanema tool lõi kõikuma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selles tuuakse peamiste põhjustena välja autoritaarset juhtimisstiili, usalduse kadumist ja koostöö kahanemist ning vallavanema enda soovi võimult taanduda.
Kolm põhjust
«Esimene põhjus seisneb selles, et vallavanem rikub süstemaatiliselt võimude lahususe põhimõtet, püüdes sundida vallavolikogu liikmeid pelgalt kinnitava kummitempli rolli,» selgitas umbusaldamise juht, vallavolikogu haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Anzori Barkalaja. «Tegelikult on esindusdemokraatia põhimõte ju vastupidine: täidesaatev võim peab juhinduma vallavolikogu juhistest.»
Teine põhjus tuleneb tema sõnul esimesest ja seisneb selles, et valla juhtimine muutub kasvavate pingete tõttu järjest ebatõhusamaks ja energiakulukamaks. «Nii väike vald nagu Kolga-Jaani ei pea niimoodi kaua vastu,» nentis Barkalaja.
«Kolmas põhjus tuleneb nähtavasti kahest esimesest, sest on fakt, et vallavanem on avalikult ja korduvalt kutsunud ennast umbusaldama. Kui inimene midagi nii väga tahab, tuleb talle võimaluse korral vastu tulla. Kui on valida kummitempli rolli ja töövõtjaga teede lahkumineku vahel, siis teine võimalus on igati õigustatum.»
Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur pole nõus väitega, nagu oleks ta korduvalt end taandama kutsunud. Veebruaris arutas volikogu Leie põhikooli ja lasteaia likvideerimist ning selle asemel ühisasutuse moodustamist.
Kaur palus selleks finantsanalüüsi, kuid sai vastuseks hääletustulemuse 3:8 enda kahjuks. «Selle peale küsisin, kas see oli umbusaldus vallavalitsusele ja vallavanemale. Rohkem pole ma ühelgi avalikul koosolekul enda umbusaldusavaldust esile kutsunud,» kinnitas Kaur.
Vallavalitsuse koostööd pidurdavad tema hinnangul hoopis umbusaldusavaldusele allakirjutanud. «Minu tööaja jooksul ei ole kunagi nii olnud, et valitsuse liikmeid või vallavanemat ei informeerita ega kutsuta volikogu komisjoni koosolekutele, aga viimase perioodi jooksul on see nii olnud,» rääkis ta. Oma väitel on vallavanem küsimusele, kas võib tulla, saanud vastuse, et eks tulgu, kui on aega. Mis puudutab autoritaarset juhtimisstiili, siis nii enda kui vallavalitsuse arvamuse väljendamine ei tohiks Kauri arvates seda olla.
Leie kooli saaga
Vallavanem leiab, et tegelik tüliõun peitub hoopis Leie kooli ümberkorraldustes. «Et minu ja umbusaldajate juhi Anzori Barkalaja arvamused lähevad lahku, on see asi veerenud ja veerenud. Mina arvan, et viimane tilk oli see, et me ei valinud Leie põhikooli direktoriks nende soosikut Krista Andresoni,» märkis Kaur.
Barkalaja hinnangul on üldistus, et umbusalduse põhjus peitub kohalikus koolis, väga meelevaldne. «Ainult Leie kooli pärast ei oleks tulnud valla eri piirkondadest pärit rahvaesindajate umbusalduse otsust. Karikas sai lihtsalt lõpuks täis, sest mingit asjade paranemist silmapiiril ei paistnud, pigem vastupidi,» ütles ta.