/nginx/o/2015/10/16/4601447t1h732f.jpg)
Keskerakondlane Priit Toobal kulutas esimesel poolaastal riigikogulase kuluhüvitisest ära viimse kui sendi ja enamik sellest summast läks autokütusele. Sealjuures näitavad tanklaarved, et autoga sõitmine pidi neelama märkimisväärse osa tema ärkvel oldud ajast.
Veidi enam kui kolmeks kuuks, mis riigikogu uue koosseisu ametisse astumise ja poolaasta lõpu vahele jäi, oli igale parlamendi liikmele tööga seotud kulude hüvitamiseks ette nähtud 3368,03 eurot ehk 30 protsenti ametipalgast. Järva- ja Viljandimaa valimisringkonnast valitud üheksa riigikogu liikme hulgas oli Toobal ainuke, kes selle summa sendipealt ära kulutada suutis. Lisaks kompenseeriti 3444,22-eurost kuupalka teenivale Toobalile aprillist septembrini 3736,72 eurot üüri- ja kommunaalkulusid, sest ta on pärit väljastpoolt pealinna.
Kuid tuleme tagasi kuluhüvitise juurde. 3368,03 eurost kulutas Toobal kolme kuu ja ühe nädala jooksul 2490,67 eurot kütusele. Ainuüksi juunis haukas kütus kogusummast 905 eurot. Kuid ka maikuus oli poliitiku sõidugraafik tihe: siis tasus ta kütuse eest 866 eurot.
Võrdluseks olgu öeldud, et Toobal kulutas neil kuudel üksinda kütusele umbes kolm korda rohkem kui Sakala toimetus kahele autole, millega sõidavad kaks fotograafi ja paljud teised ajakirjanikud.
Rekajuhi läbisõit
Ülisuurt kütusevajadust selgitas Priit Toobal sellega, et kõnealusel perioodil kasutas ta kõige rohkem suuremat sorti maastikuautot Mitsubishi Pajero Sport, mis võtab diislit keskmiselt üle 10 liitri 100 kilomeetri kohta. Oma sõnul sõidab ta iga kuu maha mitu tuhat kilomeetrit. Seda, kui mitu tuhat, ta ei täpsustanud. Küll aga ütles, et sõltuvalt aastast sõidab ta läbi 60 000 – 80 000 kilomeetrit.
Kui võtta Toobali aasta keskmiseks läbisõiduks 70 000 kilomeetrit, tuleb kuu keskmiseks 5833 kilomeetrit. Seda on sama palju kui Soome vahet sõitval elukutselisel rekajuhil (vaata kõrvallugu). Kui aga võtta aluseks juunikuine 905-eurone kütusearve, peaks läbisõit jääma juba 8000–9000 kilomeetri juurde.
Veelgi suuremad ebakõlad vaatavad vastu Toobali kütusekaardi väljavõttelt. Kuigi ta väidab, et kasutab enamasti diiselmootoriga maasturit ning ka BMW sõiduauto, mille liisingut ta riigikogu kuluhüvitisest osaliselt kompenseerida laseb, võtab diislikütust, on ta paaril korral tankinud korraga nii diislit kui bensiini. Tänavu 5. aprillil kell 23.13 võttis ta Viljandi Endla Statoilist 91 liitrit diislit, minut hiljem 45 liitrit bensiini ja nelja minuti pärast veel 62 liitri diislit. Kokku tankis ta viie minuti jooksul 198 liitrit kütust.
/nginx/o/2015/10/16/4601423t1h7420.jpg)
Samasugune stsenaarium kordus 7. juunil. Sel päeval kell 14.52 tangiti Toobali kaardiga Viljandi Männimäe Statoilis 96 liitrit diislit, viis minutit hiljem sealsamas 54 liitrit bensiini ning kell 23.27 Viljandi Endla Statoilis enam kui 124 liitrit diislit. Kokku teeb see 220 liitrit diislikütust ja 54 liitrit bensiini ühe päeva jooksul.
/nginx/o/2015/10/16/4601421t1h349b.jpg)
Toobal põhjendas eri sorti kütuse korraga tankimist sellega, et ta kasutab oma sõitudeks kolme autot: kahte diislikütust ja ühte bensiini tarbivat.
Kodune tankla
«Kuna tangin üksnes Statoili jaamades ja maakodust on lähim jaam 30 kilomeetri kaugusel, siis ma ei salga, et mul on maakodus alati ka kütusevaru, juhuks kui peaks tarvis minema. Vaid tankimiseks 60 kilomeetrit sõita ei ole minu arvates kuigi otstarbekas,» selgitas Priit Toobal ning lisas, et tal on maakodus alati olemas 100–150 liitrit diislikütust ja sadakond liitrit bensiini. «Need nood tankimised ongi,» põhjendas ta kahte eespool kirjeldatud juhtumit. Samuti kinnitas poliitik, et teiste kütuse eest ta tasunud ei ole.
Tanklaarved näitavad, et seda kodust kütusevaru tuleb riigikogu liikmel üsna sageli uuendada või kulub diislit kuskile mujale kui koheseks autosõiduks. Näiteks maikuus on Toobal võtnud Viljandi või Tartu tanklatest neljal juhul enam kui 126 liitrit diislit korraga, Mitsubishi Pajero Sporti toodetakse aga Silberauto Eesti andmetel maksimaalselt 85-liitrise kütusepaagiga.
Et Toobal pole ainult riigikogu liige ja Keskerakonna peasekretär, vaid peab Suure-Jaani vallas ka väikest viisi talu, on lisaks sõiduautodele tema nimel 1982. aastal valmistatud ratastraktor ja kümme aastat vanem Sisu kallur.
Oma kinnitusel Toobal seda kütust, mis Mitsubishi paaki ei mahu, talutöödeks siiski ei tarvita. «Põllutöömasinates kasutan eriotstarbelist ehk niinimetatud värvilist kütust,» lausus ta.
Suurest kütusekulust rääkides ütles Toobal, et sõidab iga kuu läbi mitu tuhat kilomeetrit, aga nii palju kohtumisi ja üritusi, kui oli sel suvel, ta varasemast ei mäleta. «Sealt need kilomeetrid tulevadki. Toon näite. Minu valimisringkond on Viljandimaa ja Järvamaa ning üks käik Tallinnast Viljandisse ja tagasi on juba usinasti üle 300 kilomeetri. Seesuguseid sõite tuleb igas nädalas ikka üsna mitu. Lisaks veel teised Eestimaa paigad.»
Nagu eespool öeldud, on Toobal esitanud märtsis ja aprillis riigikogule kompenseerimiseks ka oma BMW 520D liisinguarveid, ehkki oma sõnul on ta nimetatud kuluhüvitiste perioodil sõitnud enim Mitsubishi Pajero Sportiga.
«Tegemist on eelmise riigikogu koosseisu arvetega,» kostis ta sellekohasele pärimisele vastuseks.
Riigikogu kantselei kinnitusel kuuluvad kõik esimese poolaasta kuluhüvitise aruandes esitatud arved siiski praeguse riigikogu koosseisu kuludesse.
Toobali BMW on tema Mitsubishi maasturist märksa ökonoomsem auto: see kulutab diislikütust täpselt poole vähem. Toobal tunnistas, et on kõnealuse perioodi jooksul ka selle autoga sõitnud, mis teeb läbisõidetud kilomeetrite hulga või tema koduse kütusevaru veelgi suuremaks, kui eeltoodud arvutused näitavad.