Voodipesu komplekt, mille praegu saab poest enam-vähem saja krooni eest, hakkab tekstiilitöösturi ütlemist mööda kevadel maksma tõenäoliselt kaks korda rohkem.
Kodutekstiil võib peagi poodides kallimaks minna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aktsiaseltsi Toom Tekstiil nõukogu esimees Innar Susi nentis reedel, et voodipesu tooraine puuvill on aastaga ligi sada protsenti kallinenud ja hinnatõus tuleb paratamatult. Tema sõnu kinnitab asjaolu, et eilseks oli vahe börsihindade järgi kasvanud kahesaja protsendini.
Kas sellest stsenaariumist teadaandmine on tekstiilitöösturite ettevalmistus hinnatõusuks, plaan enne jõule müügile hoogu juurde anda või soov valgustada ostjat suure tööstusharu telgitagustest?
Susi sõnul väärib teema käsitlemist kas või seetõttu, et inimesed ei hakkaks hinnatõusu ekslikult eurole üleminekuga seostama. «Leiva ja piima hinna tõusust on räägitud kõigis lehtedes, kuid tähelepanuta on jäänud, et samasugune olukord ootab ees ka tekstiiliturul,» jätkas ta.
Sama meelt
Mäletatavasti vallandas pagaritoodete kallinemine arutelu selle üle, kui põhjendatud on hinnatõus ja kas tegu pole kartellileppega. Riigiprokuratuur ja konkurentsiamet algatasid hinnatõusu uurimise, kuid otsuseni pole veel jõudnud.
Kui leivaliit tõi hinnatõusu põhjenduseks teravilja kallinemise, kostis kohe väiteid, et leib ei koosne üksnes rukkist, nagu ehk tootjate kava lasi paista.
Aktsiaseltsi Mivar-Viva tegevdirektori Toomas Värva sõnul on puuvilla osa kodutekstiilitoodete omahinnast 60—80 protsenti. «Täpselt määratleda on keeruline, sest konkreetse kaubaartikli ja kanga kvaliteet võib olla ju väga erinev,» selgitas ta.
Ka Värva on kindel, et märkimisväärne hinnatõus tuleb. Ta ei soostunud ennustama, kas kallinemine ootab ees aasta algul või aprillis ja mais ning kui suureks see kujuneb. «See sõltub väga palju konkreetse firma laojääkidest, müügist ja ettevõtja südametunnistusest,» ütles ta.
Mivar-Viva plaanidest Värva täpsemalt rääkida ei soovinud. «Olukorda arvesse võttes on nii, et mida varem, seda parem, ehkki hinnatõus on tarbijale alati raske.»
Pärnu aktsiaseltsi Wendre tegevjuht Vahur Roosaar arvas, et tekstiilitooted kallinevad, kuid leidis, et paanikaks pole siiski põhjust.
«Väga raske on prognoosida, milliseks kujuneb hind tarbijale,» lausus ta. «Meie väljamüügihinnad kindlasti kallinevad, ent pole teada, kui suures ulatuses on nõus seda vahet katma jaemüüjad.»
Maailm ja Viljandi
Innar Susi sõnul peaks arvud rääkima enda eest. «Kui näiteks kevadel maksis nael puuvilla maailmaturul veel 45 USA senti, siis praegu on hind 85 senti,» tõi ta näite ning lisas, et kasvutendents jätkub. Olgu lisatud, et kolmapäeva õhtuks oli hind kerkinud 138 sendini.
Ka Toomas Värva on kindel, et puuvilla hinna lagi pole kaugeltki käes. «Stabiliseerumine ei tule enne, kui selgub, milliseks kujuneb järgmise aasta saak,» lausus ta.
Vahur Roosaare arvates on turg praegu ettearvamatu. «Tõus on olnud ülimalt järsk ning see võib kaasa tuua sama ootamatuid pöördeid.» Ta lisas, et ka polüester on kallinenud ning tootjad on asunud otsima alternatiivseid materjale.
Tooraine kallinemisel on mitu põhjust. Susi selgitas, et suurtest puuvillamaadest saab piiranguteta nimetatud toorainet eksportida vaid USA, kus riskifondid on paraku tekitanud kunstliku defitsiidi.
«Hiina siseriiklik vajadus on majanduse edenedes kasvanud ja suurem, kui seal praegu toota jõutakse,» rääkis Susi. Ta lisas, et Indias on eksport reguleeritud riigi antavate litsentsidega ja Pakistanist on puuvilla väljavedu seadusega sootuks keelatud. Viimati mainitud maal oli tänavune saak kehv üleujutuste tõttu.
Toom Tekstiili nõukogu esimehe sõnul avaldab kirjeldatud seis kõige enam mõju just voodipesu, käterättide ja saunalinade hinnale, sest need tooted põhinevad valdavalt puuvillal. «Kui eesmärgiks on kvaliteet, ei saa sinna sünteetikat lisada,» sõnastas Susi Põhjamaade nõudliku tarbijaga harjunud firma kogemuse. Ta täheldas, et pisut vähem sõltuvad tooraine hinnast T-särkide ja trikotaažitootjad. «Kõige vähem annab see tunda moetööstuses.»
Ehkki paljudes majandusharudes käivad tõusud ja mõõnad teatud intervalliga, ei saa puuvillast sõltuva tööstuse puhul rakendada kindlaid tähelepanekuid. «Nagu põllumajanduses ikka, sõltub see väga palju ilmast ja saagist,» nentis Susi. Tema tähelepanekut mööda on ülemaailmne tarbimine püsinud juba pikka aega samas trendis, kasvades aastas umbes kaks protsenti.
Kas kõik eelnev peaks tähendama seda, et koduperenaised, kellest mõnel seisab ehk veel nõukogude ajast pärit sitsirulle kummutipõhjas, peaks ruttama oma voodipesu ja käterätivarusid täiendama? «Ma olen kindel, et nii toimides talitaksid nad targasti,» lausus Susi.
FIRMAD
Viljandi ettevõtluses annavad tooni kodutekstiilitootjad:
• aktsiaselts Mivar-Viva
• aktsiaselts Toom Tekstiil
• osaühing Delux.
Allikas: «Sakala»