Pääsupoeg otsustas talveks Eestisse jääda

Oktoobri lõpul Viljandimaal pildile jäänud suitsupääsuke oli ilmselt septembri lõpul pesast välja lennanud poeg. Foto: Elmo Riig / Sakala

Oktoobri lõpul märkasid loodusvaatlejad Viljandimaa serval Soomaal lendamas hilist suitsupääsukese poega, kes jääb talveks ilmselt siiasamasse Eestisse.

Loodusetundja Olav Renno tõdemust mööda on oktoobri lõpul Eestis ringi lendav suitsupääsuke üsna harv nähtus, sest need rändlinnud hakkavad talvitumispaika Lõuna-Aafrikasse liikuma juba augustis. Pääsukeste lahkumine lõpeb septembri teisel poolel, põhjapoolsete asurkondade läbiränne võib siin kesta ka septembri lõpuni.

«Oktoobri alguseks on suitsupääsukesed kadunud,» kinnitas linnuteadja Olav Renno. «On aga juhtunud ka nii, et mõni hiline pesakond lendab pesast välja alles 25. septembril. See, et pääsukesed toovad suve jooksul kaks kurna, on tavaline, kuid mõnikord on kurnasid isegi kolm.»

Hilineja jääb paigale

Renno avaldas arvamust, et «Sakala» fotograaf on 24. oktoobril pildile jäädvustanud tõenäoliselt viimaste pesakondade poja, kelle feneetika (tingimustele vastav käitumine ja toitumine) on miskipärast muutunud.

«See linnuke on lahkumisega hiljaks jäänud ning tavaliselt jäävad sellised isendid kodupaika,» selgitas ta. «Kui suitsupääsukesel on rändamise hoog ja rütm sees, siis ta enam kuskil pikalt ei peatu, vaid põrutab enamasti üle Itaalia, Hispaania ja Vahemere ning jõuab välja Lõuna-Aafrikasse, kus osa jõulu paiku pesitsevaid suitsupääsukesi arvatakse pärinevat meilt.»

Abistada ei tohiks

Seda, kas Eestisse jäänud suitsupääsuke suudab talve üle elada või langeb külma või röövlinnu ohvriks, ei osanud Olav Renno ennustada.

«Loodus on julm, aga veel julmem oleks hakata neid linde abistama, sest selle tagajärjel võib nende areng muutuda,» nentis ta. «Kui aitame tal üle talve elada, võivad ka tema pojad hakata meile hilise kohalejäämisega muret tegema.»

Renno tõdemust mööda räägitakse praegu üha valjemalt sellest, et inimesed ei tohiks toita linde, kel pole tavaks Eestis talvituda. Nende hulka kuuluvad ka luiged ja pardid.

«Linnul peab olema looduslik surve käia oma loomulikku rada,» selgitas loodusetundja.

Linnuhuviliste listi teatel nähti oktoobri viimasel päeval suitsupääsukest ka Tallinna lähistel Suur-Paljassaare kirderannikul. See lind oli lõunasse lendamise asemel võtnud suuna hoopis Viimsi poole.

PÄÄSUKE

Eesti ornitoloogiaühing on valinud suitsupääsukese 2011. aasta linnuks.

• Valiku põhjus on Eesti rahvuslinnu arvukuse järjepidev langus viimasel kümnendil.
• Ühest küljest on see tingitud Euroopa põllumajanduse ja maapiirkondade suurtest muutustest, mis on jätnud kümned tuhanded suitsupääsukesed pesakohata.
• Lisaks on loomapidamise vähenemise ja kinnistesse lautadesse koondumise tõttu jäänud vähemaks pääsukeste põhitoitu kärbseid.
• Suitsupääsukest kui pikamaarändurit mõjutavad ka rändeteedel ja talvituspaikades valitsevad olud.
Allikas: www.eoy.ee