Heinapallidest sai tüliõun

Halliste vallas Sultsi ja Abja-Paluoja vahel kulgeva maantee lähedal vedelevad Õisu luhalt toodud heinapallid.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Õisu luhalt niitis ettevõtja heina ja jättis selle maantee äärde rullidena laokile. Vallavanem ütleb, et kui ta palus rullid sealt koristada, saatis töö tegija ta puu taha, teise poole sõnul vallavanem aga lihtsalt lõugas.

Halliste vallavanem Ene Maaten rääkis, et Sultsi ja Abja-Paluoja vahel kulgeva maantee ääres riigi maal, kohe pärast Halliste piiri seisab juba mitu kuud hunnik virnastamata eelmise aasta heinaruloone.

«See on inetu ja seda võib võrrelda bioloogilise prügi hunnikuga. Hunniku autor on Tiit Soa, kes korjas need pallid Õisu järve luhalt, et saada PRIA toetust, ja puistas teise kohta lihtsalt vedelema,» rääkis Maaten.

Tema sõnul on Soal Viljandi maavalitsusega Õisu luha ajutise kasutamise leping ja see kehtib ületuleva aasta lõpuni. Vald teatas tema teost ka maavalitsusele.

«Kodanik Soale helistasin suvel ja ta saatis mind lihtsalt puu taha selle peale, et palusin pallid koristada,» lausus Maaten. «Tõsi, pika vaidluse peale lubas ta need siiski ära viia, aga tegudeni ei ole ta seniajani jõudnud.»

Ettevõtja lubab

Tiit Soa ütles, et heinapallid on praeguseks müüdud ning üks teine ettevõtja viib need selle sügise jooksul sealt ära.

Nagu Soa rääkis, valmisid pallid eelmisel aastal Õisu järve ääres tehtud heinast ning keskkonnaameti nõude järgi koristati need ära ettenähtud ajaks ehk tänavu aprilli lõpuks. Varem ei saanud pallidele pehme maa tõttu hästi ligi.

Edasi viis Soa heinapallid kõnealusesse kohta maantee äärde, aga sealgi oli pinnas pehme. «Et kui kuivaks läheb, veab edasi,» lausus ta, kuid jättis täpsustamata, miks see plaan pole seni siiski teoks saanud.

Soa sõnul on põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) käinud tema tehtud tööd igal aastal kontrollimas ja mingeid rikkumisi pole olnud, jutuks olev teeäärne riigimaa tükk aga PRIA-sse ei puutu.

Ettevõtja väitis, et vallavanemat ei ole ta puu taha saatnud. «Ei ole! Kui me tänavu niitsime, käis ta lõugamas, et mis niitmine see on ja miks me nii kõrgelt niidame. Ma ei tea, mis probleem tal on, et jumala mõttetutest asjadest, mis üldse temasse ei puutu, sihukese jama tahab üles kiskuda,» rääkis Soa.

Nagu ta märkis, oli ta ka vallavanemale selgitanud, et heinapallid on tee ääres ajutiselt.

Soa lisas, et luhtadelt niidetud hein läheb tavaliselt taludesse loomadele allapanuks. Keskkonnaameti ettekirjutuse kohaselt ei tohi luhti niita enne 10. juulit, aga hiljem ei kõlba vana luhahein enam loomasöödaks.

Asutused selgitavad

Viljandi maavalitsuse avalike suhete ja sisekommunikatsiooni nõunik Helena Tiivel ütles, et maavalitsus on sõlminud Tiit Soaga maa ajutiseks kasutamiseks 21 lepingut ning seni pole nende täitmisega tõrkeid tekkinud. Tee äärde ladestatud heinapallide asjus soovitas ta pöörduda PRIA poole.

PRIA teabeosakonna juhtivspetsialist Ene Tulp lausus, et kõnealuse juhtumi puhul tundub olevat tegu poolloodusliku koosluse hooldamise toetusega.

«Keskkonnaamet kooskõlastab alad, mille kohta toetust soovitakse taotleda, ja teeb ka kontrolle,» rääkis ta. «Juhul kui taotleja ei ole niidet ladestanud just teisele taotlusalusele maale, siis siit edasi PRIA käed kontrollima ei ulatu. Edastame info kõnealuse juhtumi kohta keskkonnaametile.»

Nagu ütlesid keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kadri Hänni ja Viljandimaa büroo juhataja Naima Täär, kontrollib keskkonnaamet poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saaja puhul, et heinapallid oleksid hooldatavalt poollooduslikult alalt ära veetud.

Seda, kuhu ala hooldaja neid ladestab, keskkonnaamet ei reguleeri. Toetuse saamiseks on ametnike sõnul nõuded täidetud ning heinapallid hooldatavalt alalt ära viidud, aga loomulikult ei ole korrektne neid riigimaale jätta.

Hänni ja Täär tõdesid, et mädanevad heinapallid riivavad möödasõitjate silma, ning et palle ümbritsev võrk ja nöör ei lagune, ei tohi neid loodusesse jätta. Keskkonnaametnike sõnul peaks toetuse abiga heinategemine olema eelkõige sihipärane tegevus: heina tehakse kellegi tarbeks, mitte vaid seetõttu, et soovitakse riigilt toetust saada.

Täär lisas, et heinapallide äraviimist saab nõuda maaomanik, kelle territooriumil need on. Metsades on riigile kuuluvate maade peremeheks riigimetsa majandamise keskus, põllumaa omanik on maavalitsus või maa-amet.

Tagasi üles