Vee- ja soojafirma otsus jätta üks Päri kortermaja suurte võlgade tõttu sel talvel külma tegi osale majaelanikest rõõmu, sest nad on ammu tahtnud ühisest küttesüsteemist pageda.
Kütja karistus pani naeratama
3. november 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majaelanik Heinar Org ehitas oma kolmetoalisse korterisse isikliku küttesüsteemi juba 15 aasta eest. Köögis on tal puupliit ning selle kohal suur veepaak. Paagist lähevad torud kõigisse tubadesse, kus on seintele kinnitatud radiaatorid. Nii Org oma eluaset kütabki.
Oma katlad ja ahjud
12 korteriga Päri 3 majas leidub veelgi selliseid kortereid, millel on omaette küttekolle. Kahe teineteise kohal asuva korteri elanikud seadsid keldris sisse katlamaja ning ühte korterisse ehitas omanik ahju.
Neli aastat tagasi tegi Pärsti valla vee- ja soojafirma Ramsi VK juht elanikele selgeks, et seadus ei luba korteritel ühekaupa ühisest keskküttesüsteemist pageda ja kui nad omal käel kütmist jätkavad, esitab Ramsi VK neile ikkagi soojaarve.
Nii ei jäänud Heinar Orul ja tema naabritel muud üle kui hakata vana süsteemi üles ehitama. Org vedas naabrite juurest uuesti toru oma majapidamisse ja seadis üles keskkütteradiaatorid.
Samamoodi käitusid teisedki korteriomanikud, kuid pärast seda hakkasid maja võlad Ramsi VK ees kasvama. Nüüd on 12 korterit kommunaalettevõttele võlgu 160 000 krooni.
Ramsi VK juhataja Maili Meistri sõnul ei jäänud firmal muud üle kui maja sügisel külmaks jätta. Paraku pidi Meister eile nentima, et sanktsioon pole võlgnevust eriti vähendanud.
«Olen elanikega rääkinud, aga nad pole minult isegi küsinud, millal kütma hakatakse,» avaldas Meister imestust. «Võib-olla pole väljas veel külmaks läinud.»
Soojast puudust ei tunta
Eile, kui õues oli sooja napilt kaheksa kraadi, polnud majas sugugi külm ning ühel korteril oli lausa aken õhutamiseks avatud.
Viie lapsega pere ema Anu Roosimägi rääkis, et kütab elektriradiaatoritega ning keskküttest puudust ei tunne. Eelmisel talvel sai ta mõnel kuul Ramsi VK-lt oma kolmetoalise korteri eest 4000-kroonise kommunaalarve. Nüüd avaldas ta lootust, et maja kütma ei hakatagi.
Tema kohal elav Heinar Org pani aga tule köögis pliidi alla ning sai korteri väikse vaevaga taas soojaks. «Eks ma küta tegelikult ju naabreid ka — soojus levib,» lausus Org. Ta kinnitas, et pole Ramsi VK-le sentigi võlgu.
Anu Roosimägi on pidanud võlgade pärast kohtus käima ning tema asi on antud inkassofirmale lahendada.
Maili Meister nentis, et kohtust on Ramsi VK-l seni vähe kasu olnud. Kohtutel olevat tööd nõnda palju, et lahenduseni pole jõutud.
Elanike võlad Ramsi VK ees on aga järjest paisunud. Näiteks kevadeks olid kliendid 6 miljoni krooni suuruse aastakäibega ettevõttele võlgu koguni 500 000 krooni. Nüüdseks olevat võlasumma kahanenud alla 250 000 krooni.
Päri 3 maja võlga pole soojata jätmine eriti vähendanud ja seepärast otsustas Ramsi VK rakendada karmimaid meetmeid. Pärsti vallavalitsuse loaga kavatseb firma täna suuremate võlglaste korteritest vee kinni keerata.
Eelmisel nädalal saatis firma selle kohta teate viiele elanikule ning vähemalt kaks neist otsustasid seepeale oma võlasummat vähendada. Meistri jutu järgi olevat kaks võlgnikku tasunud 16 000 krooni ning ühega lepiti kokku maksegraafik.
Paraku ei pruugi ka vee kinnikeeramine suurt tulu tuua, sest näiteks ühe korteri omanikud elavat juba mõnda aega Soomes ja korter seisab tühjalt. Naabrite teada olevat just selle korteri omanikud maja suurimad võlglased.
Lisaks teeb Ramsi VK-le muret see, et vee kinnikeeramiseks peab töötaja pääsema korterisse. Meister ei osanud eile arvata, mis saab siis, kui võlglane Ramsi VK esindajale ust ei ava.
MAJA
Päri 3 maja on vee- ja soojafirmale võlgu 160 000 krooni.
• Majas on 12 korterit.
• Ühes korteris tegutseb toidukauplus Päri Äri.
• Vee kinnikeeramine ähvardab täna kahte korterit.
Allikad: Ramsi VK, «Sakala»