VIIMASEL ajal on olnud palju juttu hindade tõusust. Kõige parem hinnatõusu piiraja on ettevõtjatevaheline tihe konkurents. Oluline riiklik abinõu on monopoolseid hindu ohjeldada.
Elektri hinda saab seaduse kaudu alandada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvel võttis riigikogu vastu monopolide ohjeldamise seaduse, mille tulemusena allutatakse kõik kaugkütte- ja suured vee-ettevõtted konkurentsiameti kontrollile ning edaspidi kaob võimalus koguda rekordkasumeid.
Sama hoolikalt tuleb vaatluse alla võtta elektri hind. Majandusministeerium on välja töötanud seaduseelnõu, mille tulemusena iga elektrienergia tarbija saaks juba uuest aastast maksta kilovatt-tunni eest ligikaudu 11 senti vähem.
Arvestades, et kõige rohkem kodutarbijaid on valinud «Kodu1» paketi, milles kilovati hind on 1.61 krooni, saaksime elektri hinna langust umbes seitse protsenti! See on eriti tähtis, sest mõjutab ka teiste kaupade ja teenuste hindu.
2007. aastal võttis riigikogu vastu seaduse, mille järgi taastuvenergia tootjatele antakse toetust. Selle maksavad elektri hinna sees kinni tarbijad.
Mulluse majandusaasta tulemusi analüüsides jõudis konkurentsiamet järeldusele, et toetuse määrad on liiga kõrged ja toovad endaga kaasa ülikõrge tootluse. Näiteks puitu ja turvast kasutavatel koostootmisjaamadel jääb investeeringute tootlus vahemikku 22—28, hüdroelektrijaamadel 21—40 ja tuuleparkidel 16—25 protsenti.
On lubamatu, et inimesed peavad kinni maksma ülikasumlikele projektidele antava toetuse.
Olgu öeldud, et kehtiv seadus ei põlista toetust, vaid näeb ette maksta seda kuni 12 aastat. Kellelgi pole alust eeldada, et 2007. aastal kehtestatud toetuse määra ei tohi muuta. Tuleb arvestada, et seaduse vastuvõtmise ajal polnud Eestis sisuliselt toimivat elektri vabaturgu ja praegu saavad tootjad elektrit müüa märksa kõrgema hinnaga, kui eeldati.
Et kinni ei makstaks ebaefektiivset tootmist, seatakse toetusele lagi. Samuti kontrollib konkurentsiamet, kas ettevõtte kulukomponendid vastavad turuhinnale.
Samas tagab seaduse muudatus tootjale 10-protsendise tootluse. Eelmainitu tõttu on võimalik toetuse kärbet kasutada kõigi toetuse saajate puhul juba järgmisel aastal, kartmata rikkuda monopoolses seisus olevate ettevõtjate õigustatud huve.
ME ei tohi unustada, et peale elektri tootja on õigustatud ootused ka elektri tarbijal. Nagu öeldud: valminud eelnõuga on võimalik elektri hinda vähendada. Loodan, et menetlemisega muutub eelnõu paremaks, kuid ei lange huvirühmade meelevalda.
Ma ei saa olla nõus väitega, et inimesed peavad tagama senistele taastuvenergia tootjatele hiigelkasumi ning õiglane toetuste maksmine peaks kehtima vaid uutele turule tulijatele. Ma ei arva, et võiksime elektri hinna langetamist kergekäeliselt tulevikku lükata.