Tantsijad toovad lavale oma armastuse loo

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ruslan Stepanov ja Laura Keil toovad publiku ette omaenda suhted, mis laval saavad hoopis avarama tähenduse.
Ruslan Stepanov ja Laura Keil toovad publiku ette omaenda suhted, mis laval saavad hoopis avarama tähenduse. Foto: Elmo Riig / Sakala

Esmaspäeval esietendub Viljandi kultuuriakadeemia mustas saalis Tallinna Tantsuteatri lavastus «It’s looking like a castle, if you don’t look up» («See näeb välja nagu kindlus, kui sa üles ei vaata»).

Kuigi tantsuetenduse autorid ja esinejad tulevad Berliinist, on peaaegu kõik lavastusega seotud inimesed Viljandi koolitusega. Neist tuntuim on Ruslan Stepanov, kes lõpetas 2002. aastal kultuuriakadeemia koreograafina ning asus lavastaja ja tantsijana tööle Tartus Vanemuise teatris. Kümne aasta jooksul tõi ta seal välja mitu lavastust. Kaks neist pälvisid teatriliidu tunnustuse: «Kevade» kui parim muusika- ja tantsulavastus ning «Carrrmen!» kui parim tantsulavastus.

2012. aastal liitus Ruslan Stepanov Saksamaal Gerhart Hauptmanni teatris tegutseva nüüdistantsu ansambliga wee dance company, kus oli kaks aastat tantsija. Selles trupis töötas ka Laura Keil, kes hakkas samuti tantsimise kõrvalt lavastama ja leidis tunnustust, pälvides näiteks lavastusega «Lovecircle» 2010. aastal SideBySide online-tantsufestivali publikupreemia.

Tagasi üles