Viljandimaa lihamüüjad ei vaevle tooraine puuduses

Tõnu Roslenderi sõnul pole Jaani lihapoodides seni importliha müüdud. Kvaliteetset kraami lubab ta pakkuda ka Tallinna uutes kauplustes. Foto: Marko Saarm / Sakala

Viljandimaa lihakäitlejad kasutavad oma toodetes endiselt nii kodumaist kui imporditud sealiha, kuid kolmanda ehk range piiranguga tsooni toorainega ei julge riskida.

«Kolmanda tsooni märgiga liha me lihtsalt ei osta. Ei taha oma elu ebamugavaks teha,» lausus Suure-Jaani vorstitööstuse juht Rein Rätsep. Kolmanda tsooni liha kasutamine on tehtud tema sõnul ettevõtjale äärmiselt ebamugavaks ja kulukaks. Erimärgistuse kasutamiseks tuleb veterinaar- ja toiduameti korraldusel täita hulk pabereid ja erinõuded.

«Seepärast ei tahetagi sellega tegelda. Lihtsam ja lollikindlam on toorainet välismaalt osta,» märkis Rätsep. Ta avaldas nördimust selle üle, et ühest küljest seab riik takistusi kodumaise liha ostmisele ning teisalt viriseb, kui imporditava sealiha kogus kasvab.

Ka Oskar Lihatooted on otsustanud, et katkutsooni sigu ei osta, sest nende käitlemisel on ranged erinõuded. «Valdavalt ostame sealiha Eestist ja importtooraine osa pole tänavu kasvanud. Me kasutame ainult tsoonivaba liha ning selle kättesaadavusega Eestis veel raskusi pole,» lausus ettevõtte juht Aldo Parik.

Jaani lihapoode pidava Viljandi Renderi juhatuse liige Tõnu Roslender ütles, et pole 20 tegutsemisaasta jooksul sealiha importinud ei Soomest, Poolast ega mujalt. Poodnik ei muretse, et kodumaine liha võiks otsa saada. «Meie käive on suurtootjatega võrreldes väike ning kunagi pole seda muret olnud, et toorainet võiks puudu jääda,» lisas ta.

Kohalik lihakaupmees saab oma tooraine enamasti väikefarmidelt, praegu ostab ta seda Pärnumaalt Vahenurme sigalast. Roslender tänab õnne, et seakatku levik farmides on hoogu maha võtnud ega lähe nii hullusti edasi.

Ettevõtjate sõnul koduturg praegu toorainepuuduses ei vaevle, pigem on liha ülepakkumine ja surve hinda langetada. Eesti turg on Euroopa liha täis ja seda tuleb odavalt müüa.

Rein Rätsepa sõnul ei mõjuta hindu mitte seakatk, vaid Venemaa turg. «Venemaa turg on ära kukkunud ja hinnad on terves Euroopas odavamad,» märkis ta.

Aldo Pariku hinnangul sõltub see, mis juhtub edaspidi kohalikul lihaturul, väga palju Venemaast. «Kui Venemaa turg läheb ükspäev jälle lahti, tõusevad hinnad Euroopas ja Eestis. Oleme Euroopa mõistes nii väike tegija, et kui suur karu ennast keerab, annab see siin kohe tunda,» rääkis ta.

Venemaa turu avanemine tarbijatele tõenäoliselt rõõmu ei valmista, sest see toob kaasa hinnatõusu. Lisaks on sigade arvukus vähenenud nii Eestis kui Euroopas.