Hea loodusfoto sünnib pildistaja peas

Elmo Riig: «Sügisvärvid ja samblaga kaetud katus mängivad koos väga hästi. Sügis on ju suremise aeg ja ka see hoone on omadega igavikku minemas. Tema elu on läbi. See on vinge pilt, paneb mõtlema. Kui sa selliseid asju märkad, siis muud polegi vaja. Kõik ebatäpsused saab arvutis korrigeerida. Võid rõhutada katust või siis hoopis esiplaani, nagu ise soovid. Mina tõin majale tumedamaid toone juurde ja lõikasin ümbruse ära, et fookus katuse raskusele jääks.» Foto: Üllar Priks / Sakala

Sügisene loodus lausa kutsub oma rüppe. Lohistad krabisevates lehtedes jalgu ja tervitad puulatvade vahelt piiluvat leiget päikest. Alati pole kogu seda ürgset ilu võimalik sõnadesse seada, aga emotsioonid tahavad jagamist. Siin tuleb appi kõige tavalisem fotoaparaat.

Turjale kogunevad aastad muudavad tasahilju meid kõiki, tunnistame seda endale või mitte. Minust on aja veeredes saanud tõeline sisemaa elukas. Kui varem ei suutnud ma normaalselt eksisteerida ilma aeg-ajalt mererannas uitamata, siis nüüd kisub igal vabal hetkel puude vilusse.

Pilvi püüdvate mitmesaja aasta vanuste puude sihvakad tüved lubavad inimesel end turvaliselt väiksena tunda. Merel kaasnevad selle emotsiooniga üle laevaserva rulluvad lained, mis tugevaimagi merekaru mängleva kergusega tekilt pühivad. Tänan, ei. Minu meri on mets ja minu lained on puude kohin.