Võimalik, et põhjuseks on politsei suurem töö. Võimalik, et rooli taha istubki varasemast rohkem purjus autojuhte. Igatahes on neid tänavu Viljandimaal kätte saadud tublisti rohkem kui paaril varasemal aastal.
Politsei tabab joobes juhte varasemast rohkem
1. oktoober 2015, 08:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuu aega tagasi avalikuks tehtud statistika kinnitas, et kõikjal Eestis on politsei pannud autojuhte puhuma rohkem kui aasta või paar tagasi. Viljandimaal on politsei tänavu üheksa kuuga lasknud juhtidel alkomeetrisse puhuda 10 000 korda rohkem kui kogu 2013. aasta jooksul.
«Oleme palju oma tegevust planeerinud ja puhumisoperatsioone kavandanud,» selgitas siinse politseijaoskonna patrullitalituse juht Alar Sadam.
Ehkki tabatute hulk suureneb, rõõmustab politseinikke teadmine, et purjus juhi avalikku rooli taha istumist ei vaadata üldjuhul enam niisama pealt. «Küll on juhtumeid, kus purjutajal võetakse jõuga võtmed käest või siis antakse kahtlasest juhist kohe politseile teada,» rääkis Sadam. Tema hinnangul on just noorte hulgas hakanud levima suhtumine, et purjus sõpradel tuleb silma peal hoida ja neid ei tohi rooli taha lubada.
Nii politseinikud, prokurörid kui kohtunikud tunnistavad, et purjus juhtidega tegelemine ja nende karistamine röövib üsna suure osa tööajast, sest neid on lihtsalt väga palju.
Kohtu suurim töö
«Statistika järgi ei ole viimase kolme aasta jooksul joobes juhtimise kriminaalasjade arv kasvanud, küll aga võin kinnitada, et joobes juhtimise asju on kõigist meie majja tulevatest kriminaalasjadest kindlasti rohkem,» võttis olukorra kokku Viljandi kohtumaja juht Toomas Lillsaar.
Seaduse silmis liigituvad joobnuna autot juhtijad kolme kategooriasse. On väike ja keskmine joove ning sellises seisus tabatud juhtide karistamisega tegeleb politsei. Karistada saavad nad väärteo korras, mis tähendab, et pärast kopsaka trahvi tasumist aegub karistus aastaga. Tavaliselt kaasneb sellega juhiloa äravõtmine aastaks.
Teine lugu on juba nendega, kes tabatakse kriminaalses joobes, sest nendega tegelevad uurijad, prokurör ja kohtunik, enne kui karistus lõplikult langeb.
Olgu joove kui väike tahes, aga kui see ületab seaduses ettenähtud 0,1 milligrammi liitri kohta, ükski juht lihtsalt hoiatusega sündmuskohalt ei pääse. Keskmine karistus on paarsada eurot. Enamasti ei ole juht siis varem samasugust rikkumist toime pannud ja kahetseb juhtunut. Üldjuhul on väikse joobega tabatud sellised inimesed, kes on eelmisel õhtul kangemat kraami tarvitanud ja hommikul rooli istunud.
Kui joove on väike, võib politseinik määrata autojuhile karistuse kohapeal ning juhiluba jääb rikkujale igal juhul alles. Kui karistus määratakse politseimajas, võib rikkuja loata jääda. Haruldane pole ka maksimaalne karistus, mis politseis on 1200 eurot trahvi ja aastaks juhiloata.
Kui asi jõuab kohtusse, sõltub karistus väga suuresti sellest, mida prokurör välja pakub ning kuidas rikkuja ja tema kaitsja sellega lepivad. Viimase otsuse teeb kohtunik. Karistused on väga erinevad. Viimase kuu aja praktikast leiab alla 600-euroseid karistusi, kusjuures juhtimisõigust ei ole ära võetud, ning on tuhandeeuroseid karistusi koos pooleaastase juhiloa loovutamisega. Kohus võib määrata ka vangistusi ja rakendada neid tingimuslikult või saata inimese ühiskondlikult kasulikku tööd tegema. Viimati nimetatud varianti rakendatakse üldjuhul siis, kui rikkumisi on olnud mitu.
Kokkuleppemenetlused
«Väga paljud joobes juhtimise asjad lahenevad kohtus kiir- või kokkuleppemenetlusega,» lausus Toomas Lillsaar. Karistuste määramises mängib suurt rolli see, kas inimene on varem karistatud või mitte, ning Lillsaar kinnitas, et aegade jooksul on karistused karmistunud.
Vanemprokurör Küllike Taits selgitas, et prokuratuur ei lähe kokkuleppemenetluse teed, kui seadus seda kuriteo raskusest tulenevalt ei võimalda, ning juhul, kui süüdistatav ja tema kaitsja ei nõustu prokuratuuri arvates õiglase karistusega. «Näiteks kui prokurör on seisukohal, et teole peaks järgnema reaalne vangistus, aga süüdistatav ei ole nõus vanglakaristust kandma.»
Taits lisas, et kui inimest karistatakse joobes juhtimise eest, siis lisaks rahalisele karistusele, tingimisi vangistusele või ühiskondlikult kasuliku töö tegemise kohustusele võetakse temalt juhtimisõigus. Kohtuotsustest võib siiski näha, et mõningatel juhtudel juhiloa äravõtmisest kohtulaua taga juttu ei tehta.
«Oluline on ka see, et lisaks põhi- ja lisakaristusele saadetakse liiklushuligaane läbima kriminaalhooldusalustele mõeldud programmi, näiteks on liiklusohutusprogramm joobes juhtimise eest karistatutele, ning neile määratakse alkoholikeeld,» rääkis Taits.
Politseinik Alar Sadam on arvamusel, et karistuste karmistumisest ja politseitöö intensiivistumisest hoolimata ei taha joobes juhid Eesti teedelt kaduda. «Võib-olla on inimeste majanduslik seis paremaks muutunud. Võib-olla on see haigus ja inimene ongi alkoholismi küüsis – tarbib õhtuti alkoholi ja hommikul istub purjus peaga rooli taha, et tööle sõita,» arutles ta.
