Mänguväljakult võõra lapse kaasameelitamine osutus lihtsaks

Kodu lähedal mänguväljakul väikelast omapäi mängima jättes peaks lapsevanem talle selgitama, kuidas peaks käituma juhul, kui ligineb võõras ja palub endaga kaasa tulla. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees (montaaž)

Kolm Viljandi kultuuriakadeemia tudengit tegid loovtööna tavatu katse, üritades mänguväljakult  kaasa meelitada lapsi. Nood ei kõhelnud hetkegi võõrastega minemast.

Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna teatrikunsti esimese kursuse tudengid Peep Maasik, Mari Anton ja Loviise Kapper said isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia kursusel õppejõud Kalle Küttiselt ülesande teha loovtöö. Tudengid otsustasid võtta snitti välismaal korraldatud katsetest, kus tänaval tekitatakse tavatu olukord, et näha, kuidas inimesed käituvad. Kolmekesi võeti sihikule Viljandi lapsed, et teada saada, kui paljusid nendest õnnestub endaga kaasa meelitada.

Katse algas mänguväljakute valimisega. Need pidid olema avalikud ja neil pidi leiduma eelkooliealisi lapsi. Valituks osutusid Kiigepark, Viljandi ranna mänguväljak ja Männimäel majadevaheline plats. Et lastel oleks raskem kiusatusse sattuda, otsustati koju jätta nii kommid kui kassipoeg.

Keeldus vaid üks

Lepiti kokku, et kui mänguväljaku läheduses on lapsevanem, selgitatakse talle katse tagamaid ja küsitakse lapsele lähenemiseks luba.

Katse käigus ühtegi last päriselt mänguväljakult minema ei toimetatud ja katse lõppedes selgitati lastele, miks võõraga kaasa minna ei tohi. Tudengite sõnul oli lapsevanemate huvi katse vastu suur. Kahjuks ehmatas tulemus nii tudengeid kui vanemaid.

Mitmekümnest lapsest, keda tudengid kolmel avalikul mänguväljakul küsitlesid, hakkas kaasatulemise vastu tõrkuma vaid paar. Ainult üks teatas, et peab selleks emalt luba küsima. See, et lapsed täiskasvanuid pigem usaldavad, oli tudengitele ette teada. Seda aga, et nõnda paljud lapsevanemad on osa kasvatustööst unarusse jätnud, oli neil valus tõdeda.

Tudengeid üllatas katset tehes enim see, kui kergel käel on väikelinnas jäetud alaealised lapsed hoovi omapäi mängima. Sealjuures oli vähe märgata neid kasvatustöö vilju, mis lapsi ohu eest kaitseks. Peep Maasik loodab koos kursuseõdedega, et suurem tähelepanu sellele vajakajäämisele hoiab tulevikus ära õnnetuse mõne lapsega. «Kui meie katse kedagi pahandab, oleme laste turvalisuse nimel valmis selle pahameeletulva vastu võtma,» ütles Maasik.

Väga tähtis teema

Viljandi sotsiaalameti lastekaitse spetsialiste tudengite katse tulemused eriti ei üllatanud. Nad leidsid, et kunstlikult tekitatud olukord võis olla tudengite kasuks. Kui lapsevanem oli läheduses ja jälgis toimuvat, ei pruukinud laps ohtu õieti tajuda. Ometi nentisid lastekaitsjad, et katse tulemused teevad nukraks ja  kasvatustöö võiks olla parem.

Laste järelevalve või kõnealusel juhul järelevalvetus on sotsiaalameti juhataja Livia Kase sõnul väga tähtis teema.

«Viljandi on turvaline väikelinn, aga sellest ei maksa end lasta uinutada,» toonitas ta.

Viljandi politseijaoskonna noorsoopolitseinik Karin Aare kinnitas, et Viljandi on üldiselt siiski turvaline linn, aga kindlasti tuleb enne, kui laps omapäi õue mängima lastakse, temaga kõnelda olukordadest, mis võivad ette tulla, ja sellest, kuidas võõrastega käituda.

«Niinimetatud kommionu teemadel rääkimine on iga lapsevanema kohustus sõltumata perekonna sotsiaalsest või majanduslikust taustast,» lausus Aare. Ta lisas, et enim tuleb lapse tähelepanu juhtida ohtudele liikluses, pimedal ajal väljas liikudes, inimtühjades kohtades viibides, aga ka internetis suheldes.