Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/09/29/4540991t1h974e.jpg)
/nginx/o/2015/09/29/4540991t1h974e.jpg)
SELLE KUU KESKEL Tallinnas Toompeal asetleidnud põllumeeste meeleavaldus algas tuntud filmi «Viimne reliikvia» lauluga, milles öeldakse, et iga mees on oma saatuse sepp. Kui nüüd sellele tagasi mõelda, tuleb nentida, et see on väga tõepärane laul.
Minul oli tollel parlamendi sügisistungjärgu esimese istungi päeval paras dilemma: kas tulla kodust põllumehena ja traktoriga või riigikogu liikmena ja autoga? See oli skisofreeniline olukord, kus põllumehena oleksin pidanud tulema justkui iseenda vastu.
Veel suvistel pikkadel koalitsioonilepingu «lahtitegemise ja kinnipanemise» aruteludel ei olnud minul küll suurt usku, et põllumajanduskriisi ajal tekib mingigi riiklik tahe täiendavate üleminekutoetuste maksmiseks või rahaeraldamiseks Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES), et päästa pankrotiohus ettevõtteid. Praegu on üks väheseid kordi, kui võin oma eksimuse üle heameelt tunda.
Muidugi ei saa öelda, et nüüdse piskuga on keeruline olukord Eesti põllumajandusettevõtluses lahendatud, aga vähemalt peaministri ja presidendi tasemel tunnistati kriisi ning vajadust põllumehi aidata. Ka see on tähtis samm!
TOON VÄLJA KOLM olulist käiku, mis natukenegi leevendavad põllumajanduse olukorda.
Koalitsioonilepingu täiendamise aruteludel leidis toetust sotsiaaldemokraatide ettepanek eraldada MES-ile 10 miljonit eurot uue ettevõtte asutamiseks. Sihtasutus asutab koos maaeluministeeriumiga uue äriühingu, mille seemneks too 10 miljonit lähebki. Asutatava äriühingu mõte on, et ta võiks saada ajutiselt kas või raskustes ettevõtte omanikuks, osta teatud ajaks ettevõtte maa, andes raha ettevõtjale ja maa rendile samale ettevõtjale, ja nii edasi. MES-i ettevõte muudaks põllumajandusettevõtete aitamise tunduvalt paindlikumaks.
Teisena olgu nimetatud Euroopa Liidu erakorraline abi 7,56 miljonit eurot Eesti piimatootjatele ja seakasvatajatele. Keeruliste eelarvearutelude tulemusena leiti 7,6 miljonit eurot abi ka Eesti riigieelarvest, sellest kolm miljonit makstakse välja tänavu ja ülejäänu jääb järgmiseks aastaks.
Kolmanda ja kõige tähtsama käigu lükkas sisse siiski põllumeeste meeleavaldus. Julgen arvata, et kui ei oleks olnud seda, oleks nii peaministri kui maaeluministri erakonna poliitiline tahe olnud mitu kraadi väiksem. Nüüd aga hakkas põllumajandusvaldkonna eest vastutust kandev erakond häbisse jääma. Kujunenud olukorda ei saanud enam lahendada üldpoliitilise jutukesega ületootmisest ja niisama käsi laiutada.
HEA ON, ET NÜÜDSEKS on kõik suuremad Eesti erakonnad pidanud kandma vastutust põllumajandusvaldkonna eest. Tahes-tahtmata tuleb seda tehes asjaga süvitsi minna. Ja kui natukenegi põllumajandusettevõtlusse süveneda, peaks Reformierakond jõudma seniste sisemiste dogmade ümberhindamiseni, kui ainult südametunnistus lubab. On selge, et selle käivitava ja sõbraliku laksu 101 Toompeale sõitnud traktorit oma möirgamisega peaministri erakonnale ka andsid.
Väga tähtis on siinjuures, et esimest korda olid kõik põllumeeste organisatsioonid üheskoos meeleavaldusel, kus nad tulid välja ühesuguste sõnumitega. See on hea kogemus, et kui tahetakse midagi saavutada, tuleb olla ühel nõul.
TOETUSTEGA turu olukorda muuta ei saa. Seda saab aga leevendada ja aidata keeruline aeg üle elada. Eestis on üks suuremaid väärtusi hea põllumaa. Meil on piimatootmiseks nii head oskused kui looduslikud tingimused. Praegusi tootmismahte ei tohiks vähendada, sest see tähendaks sissetulekute märkimisväärset vähendamist ning viiks töökohtade kadumise ja ääremaastumise süvenemiseni.
Muidugi on põllumajandustoetuste summad suured ja laialt on levinud arvamus, et põllumehed on virisejad, kes nõuavad toetusi lihtsalt niisama. Ent Eesti põllumehed oleksid päevapealt valmis loobuma kõigist otsetoetustest, kui seda tehtaks üle terve Euroopa Liidu korraga. Sellisel juhul oleksid nad suuremad võitjad, sest vanadel Euroopa Liidu riikidel, kus toetused on suuremad, on kaotada tunduvalt rohkem. See oleks meile konkurentsieelis!
Toetuste kaotamine tooks aga endaga kaasa kohese toiduainete hindade tõusu: kogu toetuste summa tuleks kinni maksta tarbijatel. Toitu saab toota ikka teatud hinnaga ja süüa tahavad kõik.
Põllumehel ei ole põhimõttelist vahet, kas osa sissetulekust tuleb toetustest ja osa turult või tuleb kõik turult. Toetused on aga väga tähtsad toidu tarbijatele. Olemuslikult on nad toidu hinnatoetuseks. Ja mida rohkem me sööme Eesti toitu, seda rohkem toetame Eesti põllumeest!