Karlsson tembutab laval

Väikevend oma suurima sõbra Karlssoniga, kes on vahel küll isekas, kuid sellegipoolest igati vinge sell ja hea kaaslane. Foto: Jaanus Laagriküll

Kalju Komissarovi lavastatud Lindgreni/Huddeni «Karlsson katuselt» pakub kaasaelamislusti ja äratundmisrõõmu.

Lavale on toodud maailma parima lastekirjaniku Astrid Lind­greni maailma parim kangelane Karlsson, kes tembutab ja tirriteerib nii kuis jaksab.

Õnneks ei näe me pelgalt katuseonkli tembutamist. Väikevendki on oma looga kohal, rääkides sellest, kuidas laps, kel on näiliselt kõik olemas — kena kodu, hoolitsevad vanemad ning õde ja vend —, tunneb end ikkagi üksi ning otsib sõpra.

Kui kaaslaseks ei saa koera, kelle igatsemine läbib muidu rõõmsat ja energilist lavastust lüürilise joonena, kõlbab hästi ka mõnevõrra kiuslik, kuid ülipõnev Karlsson.

Karlsson mis Karlsson

Kunstnik Krista Tool on lavale seadnud läinud sajandi keskpaika kuuluva Stockholmi korteri ja katusemaastiku, kus elavad oma elu nii tavaline keskklassi perekond kui märksa eksootilisemad tegelased: Karlsson, sulipaar Fille ja Rulle, omapead kõndiv Kass (teda kavalehel millegipärast ei mainita) ning korda loov iseteadlik preili Sokk.

Pilte vahetav pöördlava  viib meeleolu padutembutamiselt nostalgia radadele, kuni Karlsson jälle ohjad haarab.

Alo Kurvitsa kehastatud nimitegelane oli pesuehtne Karlsson — sel määral, kui üks tegelane laval üldse Karlsson olla saab. Ta oli igas mõttes parajalt paks mees parimais aastais (katusemehikese puhul on teadagi kõik aastad parimad) ning mitte üksnes väliselt. Tema eri tahud — hea sõber ja enesekeskne mossitaja, hooliv härrasmees ja lustakas parodeerija — olid esindatud ning andsid aimu, et see isekavõitu sõber ei ole pelgalt igatsustekoera aseaine, vaid igati vinge sell.

Õnnestunud osalised

On hea, et lavastaja on võtnud vaevaks tuua tavapäraste (ning sageli võltsilt mängivate) täiskasvanute asemel lapstegelasi kehastama päris lapsed, kes mõjuvad oma mängulustiga loomulikult.

Esietenduses Väikevenda kehastanud Haldi Välimäe oli usutavalt lustlik seitsmeaastane poisiklutt, kes kippus teisi aeg-ajalt kividega loopima, kuid tundis sisimas suurt igatsust sõbra, koera ja haiglas oleva ema järele.

Ka tema sõbrad Krister ja Gunilla (esietendusel Sander Pettai ja Liisa-Maria Komissarov) olid oma ülesannete kõrgusel, järgides koos professionaalsete näitlejatega lavastuse pisut plakatlikku, publikusse suunatud mängustiili.

Mängutempo on kohati päris kiire, sest kahte tundi on tahetud mahutada võimalikult palju vahvaid tegemisi. Ja mis olekski Karlssoni-lugu aurumasina õhkulaskmise, tonditamiste või kuklimuklirohuta.

Mõni stseen (Karlssoni ja Väikevenna katusele lennu ettevalmistused ning sünnipäevatordi jagamine) jäi esietendusel venima, kuid loodetavasti loksuvad need aja jooksul paika nagu Väikevenna õde Bettanit kehastava kultuuriakadeemia tudengi Klaudia Tiitsmaa rollilahenduski: tema teismeline oli häirivalt üle mängitud.

Aarne Soro kehastatud Majasokk oli oma punase juuksekrunni, karusnahkse krae ja vaibaklopitsaga vägagi tuttavlik, meenutades Sojuzmultfilmi kunstnike Savitšenko ja Butõrini 1970. aastal loodud majavaevajat.

Soro Majasoku proportsioonid teenivad hästi lavastaja ehedusetaotlust. Nii nagu Ilon Wiklandilgi, vudib Karlsson pisikesena jalus ning preili Sokk kõrgub kõigi kohal. Kui teise vaatuse algul häiris tõik, et saabunud majapidajannat kujutati üsna nüansitult naeruväärse ja negatiivsena, siis mängu käigus omandas temagi inimlikke ning koguni lüürilisi toone.

Mõni nali tundus kahtlane

Sulipaarile Fillele ja Rullele (Tanel Ingi ja Andres Tabun) oli antud kummitavas korteris omaette, nauditavalt mängitud seiklus, mis päädis vägagi naturaalse kahvliõnnetusega. Nii see kui Majasokule tehtud peerukoti vimka panid mõtlema, et näidendi autor või lavastaja on naljanappust peljates libastunud kindla, aga paraku labase huumori teele.

Rahu, ainult rahu! Lindgreni lugudes leidub nalja selletagi, küllap Karlsson selle eest hoolt kannab. Või muidu ta ei mängi!

LAVASTUS
Astrid Lindgren, «Karlsson katuselt»
• Lavastaja Kalju Komissarov.
• Kunstnik Krista Tool, muusika Peeter Konovalov, liikumine Mall Noormets.
• Osades Alo Kurvits, Haldi Välimäe või Richard Särk, Carita Vaikjärv, Janek Vadi, Klaudia Tiitsmaa, Aarne Soro, Kristian Põldma, Artur Linnus, Liisa-Maria Komissarov või Grete Rahnel, Tanel Ingi, Andres Tabun, Sander Pettai või Erki Laanemäe.
• Esietendus 21. oktoobril Ugala suures saalis.
Allikas: Ugala