Paalalinna kool, kus üheksanda klassi noormees Vahur üksteist kuud tagasi õpetaja surnuks tulistas, on sellest traagilisest sündmusest valdavas osas üle saanud.
Paalalinna kooli direktor: me ei oota kohtust toimunule ühest seletust
24. september 2015, 08:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas nendib direktor Aavo Palo, et mõne õpetaja hinge jättis toimunu sügavama haava ning seetõttu tuleb tunniplaani tehes arvestada, et leidub pedagooge, kes ei suuda mõrvaklassi siseneda, ammugi mitte seal tundi anda.
Eelmisel nädalal alanud kohtuprotsessist koolipere juhtunule ühest seletust ei oota.
Aavo Palo, kuidas koolipere on teie hinnangul aastataguse traagilise sündmuse tekitatud hingehaavadest paranenud? Kas see on olnud oodatust kergem või raskem?
Ma ei tea, kas selles osas üldse mingeid ootusi oli, aga praegu mulle tundub küll, et oleme hakkama saanud pigem kergemini.
Kui sageli praegu koolis juhtunut meenutatakse? Kas teil on kolleegidega selles mingi kokkulepe?
Konkreetselt ei ole me midagi kokku leppinud. Pigem on meil vaikiv kokkulepe, et räägime sellest võimalikult vähe – eeskätt siis, kui on mingi uus sündmus ja meediakajastus, nagu oli eelmisel nädalal alanud kohtuprotsess. Aga ka siis on jutuajamised eeskätt nende inimeste vahel, kes olid asjaga otseselt seotud. On tajutav, et koolipere tervikuna tahab juhtunut pigem unustada, mitte lõputult seda endaga kaasas kanda.
Kui palju on ette tulnud neid kordi, kus õpetajatele või õpilastele on olnud tarvis osutada hingeabi?
Paari õpetaja puhul on tõepoolest seniajani tunda, et toimunu on jätnud neisse jälje. Nendega on tegeldud. Ülejäänud näikse olevat üldjoontes, niipalju kui sellisel puhul võimalik, asjast üle saanud.
Kui suured on nimetatud paari inimese vaevused? Kas siin võiks olla jutt töövõimetusest või millestki muust väga raskest?
Ei, seda mitte. Töövõimetuks ei ole keegi muutunud ja ükski õpetaja ei ole meie koolist selle sündmuse pärast ära läinud. Tagasilöögid on pisut teistsugused. Näiteks on inimesi, kes ei ole võimelised olema selles klassiruumis, kus asi juhtus. Nad ei taha seal tundi anda, ütlevad, et neid võib saata ükskõik millisesse teise ruumi, aga mitte sinna. Eks me pea sellega arvestama.
Vahur on end kohtu ees õpetaja tapmises juba süüdi tunnistanud ning eeldatavasti on kuu aja pärast oodata otsust. Kuivõrd koolis seda oodatakse? Kas kohtulahendist loodetakse saada selgust teo motiivide kohta?
Eks teatav huvi ikka ole, et kuidas protsess laabub ja millise tulemusega lõpeb. Aga mingeid erilisi ootusi ma küll tajunud pole.
Mis puudutab motiive, siis tõtt-öelda pole seni meie majas keegi nende kohta otsesõnu küsinud ja vaevalt et kohtust mingit ühest seletust oodatakse. Inimesed mõistavad, et sellise teo tagamaadele ei olegi võimalik ühest seletust anda. Ei saa olla nii, et üks konkreetne asi tõukab noore mehe sellisele teole. Küllap oli see eri sündmuste ja pingete jada, mis lõpuks andis väga traagilise tulemuse.