Polli prügila äratab huvi kaugema kandi rahvas

Kui maakonnas prügila valmib, hakatakse sinna tõenäoliselt vedama ka Viljandi elanike olmejäätmeid. Foto: Elmo Riig

Karksi valla ja Viljandi linna osalusega rajatava Polli prügila keskkonnamõjude hindamise aruanne tõi kaasa elava arutelu, ent kohalikke osales sellel paraku vähe.

Kaks aastat tagasi müüs Karksi vald Ainja—Sudiste tee äärse Polli prügila kinnistu ja selle töökavandi 4,5 miljoni krooni eest mittetulundusühingule Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötlemise Arenduskeskus (LEA). Selle olid rajanud aktsiaseltsid Cleanaway (praegune Veolia Keskkonnateenused), tema tütarfirma Resk ja Adelan Prügiveod ning mittetulundusühingud Rehviliit, Eesti

Elektroonikaromu ja Eesti Pakendiringlus.

Plaani järgi pidi prügila hakkama teenindama kogu Lõuna-Eestit ja optimistlike lootuste kohaselt ehk Põhja-Lätitki.

Ehkki asjatundjad kinnitasid vastupidist, kartis üks osa rahvast, et jäätmejaam võib saada saatuslikuks naabruses paiknevale looduskaunile Rutu maastikukaitsealale.

Oktoobris Karksi vallavalitsuse esitatud keskkonnamõjude hindamise aruanne tõi asjaga tutvuma ohtralt huvilisi. «Laekus umbes sada ettepanekut ja küsimust,» ütles Karksi vallavanem Arvo Maling. Kõik mõtted saadetakse vaagimiseks keskkonnaametile ja vallavolikogule. Kirjalikult esitatud küsimustele vastab keskkonnamõjusid hinnanud firma.

«Kohalike huvi oli kahjuks kesine,» nentis Karksi valla keskkonnaspetsialist Tiia Kukk. Peale paari vallaametniku viibisid arutelul üks kõnealuse piirkonna elanik ja üks inimene, kellel on seal suvekodu.

«Enamik osalejaid olid sama valdkonnaga seotud inimesed,» ütles Kukk.

Ta ei soostunud andma hinnangut, kas esitatud küsimuste taga võis näha mõne konkureeriva ettevõtte huvi. «On hea, kui kaasa räägivad teemat valdavad inimesed,» lausus ametnik.

Vallavanem toonitas, et keskkonnasõbralikkus on prügila rajamise puhul väga tähtis. «Osa kogutavast prahist on kavas lasta töödelda näiteks kütuseks,» sõnas ta.

Ehkki huvi asja vastu on suur, pole ammu algatatud ehitus paberilt kaugemale jõudnud.

Heakskiit on, raha mitte

2008. aastal esitas LEA keskkonnainvesteerigute keskusele (KIK) taotluse 70 miljoni krooni suuruse abi saamiseks. Projekti omaosaluseks oli märgitud 9 miljonit krooni. Et KIK ei rahasta masinate ja seadmete ostmist, vähendati taotletavat summat hiljem ligemale poole võrra. Siiski ei kiirustanud KIK jäätmekeskusele õlga alla panema, sest eeldas asjast huvitatud omavalitsustelt suuremat osalust.

Sama aasta märtsis ostsid Viljandi ja Valga linn ning Karksi vald 11 protsenti ettevõtmise elluviimiseks loodud osaühingu Polli Prügila osakuist, 24 protsenti läks Tartule.

KIK-i esindaja Merike Ütsi sõnul sai projekt küll heakskiidu, kuid raha selleks pole seni antud.

Eelmisel aastal avaldas osaühingu Polli Prügila juhatuse toonane esimees Aadu Võsu arvamust, et 40 miljoni krooniga õnnestuks prügila hädapärase võimsusega tööle saada juba tänavu. Ehitus pole aga endiselt alanud.

Arvo Malingu arvates on Karksi valla elanikel prügilast vaid võita. Osaluse kaudu saavad omavalitsused kaasa rääkida prahi ladestushinna kehtestamises, sest Polli prügila põhikirja järgi langetatakse sellised otsused konsensuslikult.

Lisaks soodsa hinna määramise võimalusele tõi Maling plussina välja prügila asukoha. «Kui näiteks Karksi-Nuia elanikul on vaja viia jäätmekeskusesse midagi sellist, mida tavakonteinerisse panna ei saa, on tema teekonna pikkus seitse-kaheksa kilomeetrit, selle asemel et Viljandisse sõita.»

On kahtlejaid

Polli prügila rajamise mõttekuse on seadnud kahtluse alla omaaegne riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Marko Pomerants ning prügiveofirma Ragn-Sells, kes aasta tagasi pöördus selles küsimuses ka riigikontrolli, õiguskantsleri ja siseministri poole. Muu hulgas viitas firma, et asja otsustavat ministeeriumi ja ettevõtmisest huvitatud omavalitsusi juhtivad koalitsioonierakondade esindajad.

Hiljuti osaühingu Polli Prügila juhatuse esimeheks saanud Aivar Moksi sõnul tuleb eriarvamusi ikka ette. Ta kinnitas, et Ragn-Sellsi pöördumise peale pole riik mingeid ettekirjutusi teinud. Moksi hinnangul on prügila ehitamisest vara üksikasjaliselt rääkida. «Praegu on veel liiga palju lahtisi otsi, sest ametkonnad sõltuvad üksteise otsustest. Eks kõik hakka jooksma siis, kui raha antakse,» lausus ta.

ARENG
Riik andis kaheksahektarilise kinnistu Karksi vallale prügila rajamiseks juba 1995. aastal.
• Algul pidas vald läbirääkimisi prügitöötlusfirmaga Eco­cleaner, kuid loobus tolle pakkumisest, sest kahtles tema välja käidud tehnoloogias.
• 2008. aastal sõlmiti müügitehing Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötlemise Arenduskeskusega (LEA), sama aasta lõpul esitas LEA taotluse keskkonnainvesteeringute keskusele.
• 2009. aasta märtsis ostsid neli omavalitsust 35 protsenti prügila osakuist.
• Juulis suleti Eestis prügilad, mis ei vastanud euronormidele. Viljandi olmejäätmeid hakati vedama Paikusele ja Väätsale.
Allikad: «Sakala», keskkonnainvesteeringute keskus