Liitklassi õpetajal peab alati varuks olema plaan B

Et Tarvastu gümnaasiumis käis parajasti spordinädal, alustas muusikaõpetaja Jaan Tamm 10. septembril ka oma tundi kehaliste harjutustega. Foto: Elmo Riig / Sakala

Mõni minut enne poolt üheksat hommikul astub Suislepa mõisamaja uksest välja pikemat kasvu neljanda klassi tüdruk koos emaga. See minek on natuke kurb, aga ka ootusärev: sellesse majja tal õpilasena enam asja pole, edaspidi õpib ta Mustlas. Suislepas jätkab oma haridusteed kümme Tarvastu gümnaasiumi õpilast.

Teisel pool ust seisab tema õpetaja, silmad veekalkvel – nii väikeses koolis on iga laps nagu oma pere liige, kelle lahkumine on alati valus. Õpetajate Tiiu Rõõmu ja Imbi Napritsoni rõõmuks jääb mõisakooli edasi neiu noorem õde. Vanem sõsar otsustas suurema kooli kasuks seepärast, et Mustlas tegutseb ka muusika- ja kunstikool, kus ta saab täita oma unistuse ja õppida klaverimängu.

Niimoodi, mitmesugustel praktilistel põhjustel on Suislepas õpilasi üha vähemaks jäänud, kuigi neil endil ega ka vanematel pole koolile midagi ette heita. Pigem vastupidi: nad hindavad vaid väikekoolis võimalikku individuaalset lähenemist ning sooja, turvalist ja stressivaba keskkonda. Isegi süüa saavad lapsed siin kolm korda päevas ning kokatädi Imbi Lilloja toidud on üle valla teada ja kõrges hinnas.