Rohekalda aiandist tulevad väga magusad viinamarjad

Kui mullu pistsid Suure-Jaani külje all Rohekalda aiandis suure osa viinamarjadest nahka rebased, siis tänavu on seal kasvuhoone uksed rangelt lukus hoitud ja nood on jäänud vesise suuga.  

Nii jõuavadki kõik küpsed ja magusad, väga erinevate maitsenüanssidega viinamarjad aiandisse sisse astuvate inimeste kõhtu. Nagu ütleb perenaine Kairi Kester: kõik, kes käivad nende käest kurke või viinamarjaistikuid ostmas, küsivad muu hulgas ikka, kas saaks veidi ka viinamarju.

Mürgitamata viljad

Ehkki Rohekalda viinamarjad on poes pakutavatest lõunamaa omadest märksa kallimad, viis-kuus eurot kilo, lähevad need Kairi Kesteri kinnitusel kõik kaubaks ja ostuhuvi oleks enamgi.

Ka minul oli võimalus neid viinamarju mekkida ning võin öelda, et need olid üllatavalt magusad, kahtlemata puhtama ja mõnusama maitsega kui meie kauplustes saadaolevad. Tõenäoliselt on need ka märksa tervislikumad, sest lõunapoolsetes riikides on viinamarjadel palju haigusi ja kahjureid, millega võitlemiseks on hädavajalik keemiaga pritsimine. Väidetavalt on lõuna pool kasvavad viinamarjad ühed kõige enam taimemürke sisaldavad taimed.

Eestis viinamarjadel õnneks veel kahjureid ja haigusi pole ning ka Rohekalda aiandi viljad on kasvanud mahedalt.

Kümmekond sorti

Rohekaldal on viinamarju kümmekond sorti: «Canadice», «Jokke», «New York Muscat»,  «Aljošenkin», «Somerset Seedless», «Širvinta», «Olga»...  Kui mõne sordi marju hakati koguma juba augusti teisel nädalal, siis teiste esimesed viljad valmisid septembri esimesel poolel. Hilisemad sordid lõpetavad saagiandmise oktoobris külmade tulles.

«Maitsen oma viinamarju alati ka ise mõnuga, need on tõesti head,» pajatab Kairi Kester. «Valitud sordid peavad haigustele hästi vastu ja on üle keskmise külmakindlad. Need passivad meie kasvuhoonetesse suurepäraselt ning saavad valmis isegi suhteliselt jahedal suvel nagu tänavu.»

Rohekaldal on kõik viinamarjad kasvuhoones, ent perenaise sõnutsi on ka sorte, mis saavad Eestis õues kenasti hakkama.

Viinamarjakasvatuse mõte tuli Rohekaldal kaheksa aastat tagasi. Esialgu otsustati nendega niisama hobi korras katsetada ja vaadata, kas need meie kliimas üldse vastu peavad. Näpunäiteid sai Kairi Kester Vändra lähistel elavalt Harri Poomilt, kes on kasvuhoones viinamarju kasvatanud rohkem kui kakskümmend aastat.

Tasapisi sigines Rohekaldal mõte, et suvelillede järel võiks tulu saada just viinamarjadest. Nõnda kaetigi kasvuhoones kõik seinaääred viinapuutaimedega.

Suvelilledega ühes hoones

Kairi Kester ütleb, et kui tahta veidigi paremat saaki, tuleb viinapuid lõigata. «Kobarad ei tohi jääda väga lehtede alla, nad tahavad õhu liikumist ehk tuult ja päikest. Kui viinapuutaimede kasvu hoolduslõikusega ei piira, läheb istandus džungliks kätte.»

Viinamarjaistikuid müüb Rohekalda aiand nii kevadel kui sügisel: Kairi Kesteri kogemust mööda lähevad potis ettekasvatatud taimed ühtviisi hästi kasvama mõlemal juhul. «Talvituvad võrsed võiks suunata ühele poole, et neid oleks võimalik külma eest katta, ning taime võiks asetada 5–10 sentimeetrit senisest sügavamale.»

Mõistagi tuleks taimi kohe mahapaneku järel ja pärast seda kasta. Harri Poomi selgitust mööda on viinapuu juurestik aga nii võimas, et paari esimese aasta järel taimi enam kastma ei pea.

Poomi sõnul sobivad viinamarja kasvatamiseks kerged, nõrgalt happelised mullad, mis üsna lihtsalt läbi soojenevad. «Kui mullas on liiga palju lupja, ei saa taim toitaineid kätte ning tekivad rauapuudus ja kloroos.» Rasked savimullad või paepealsed karbonaatsed alad ei ole samuti head.

Poom soovitab viinamarju ka väetada. Selleks sobib tema sõnul näiteks maasikaväetis, milles on ohtralt kaaliumi. Nagu teisedki marjad, lämmastikku viinamari palju ei talu. Ja väga hea on igasugune hästi lagunenud orgaanika.

Kairi Kesteri meelest ei tasu viinamarju aga üleliia väetada, tema ise on andnud kevaditi kasvu algul veidi bioväetist.

Õnnestunud eksperiment

Rohekalda aiandis on ka teine, uuem ja suurem kasvuhoone, kus on seina ääres esialgu vaid mõned viinapuud. Sinna otsustati tänavu pärast jaanipäeva, kui suvelillede hooaeg lõppes, panna kasvama kurgid. Ja eksperiment läks igati korda.

«Põhiliselt soovitakse kurke hapendamiseks. Tahtjaid on märksa enam, kui pakkuda suudame. Piirdusime 250 kurgitaimega. Oleks teadnud, et tahtjaid on nii palju, oleksime kasvuhoone taimi triiki täis pannud,» räägib Kairi Kester.

Menu põhjuseks peab ta asjaolu, et jahe suvi õues kurgikasvatust ei soosinud ja kodumaise kurgi pakkumine on väga väike.

«Kasvuhoone kurkide eelis on ka see, et need on puhtad: ei ole liivased ega mullased,» lisab Kairi Kester.

Ruutkood avab digilehes artikli videoga «Rohekalda aiandi viinamarjad» ja galerii «Magusad viinamarjad».

ARVAMUS

Harri Poom

FOTO: Elmo Riig / Sakala

HARRI POOM,
viinamarja­entusiast

Õues kasvavatele lauaviinamarjadele kipub Eestis sooja väheks jääma, aga kasvuhoones saab väga magusad viljad. Viinamarjad on ka igati kasulikud: nendes on palju kaaliumi ning viinamarjasuhkur glükoos ei lähe organismis nii kergesti rasvaks kui puuviljasuhkur fruktoos.

Tagasi üles