Elu nagu kuu peal. Viljandi kõnniteed ei kannata kriitikat

Foto: Marko Saarm / Sakala

Valimistest valimistesse on Viljandi poliitikud oma kampaaniates rõhutanud vajadust ekstra tegelda lagunenud kõnniteedega. Ometi ukerdavad inimesed maakonnakeskuses endiselt kuumaastikul, sest olukorra nähtavaks parandamiseks pole raha.

Sakala tegi nädala algul Viljandi eri linnaosades põgusa ringsõidu sooviga üles pildistada kõige auklikuma asfaldiga jalgrajad. Paraku jäi eesmärk täitmata, sest autoaknast kõnniteede väljanägemisse süvenedes sai kiiresti selgeks, et olukord on masendav kümnetel pikkadel lõikudel ning kõiki neid välja tuua poleks jõukohane.

Ühtlasi hakkas silma arvukalt paiku, kus asfalt oli küll enam-vähem sile, kuid kohati kattis seda ebameeldiv lahtine killustik või kruus ning äärekivide vahelt turritas välja umbrohi. Niisiis vaatasid tänavatelt korraga vastu nii vaesus kui hoolimatus.

Raputab ärkvele

Teisipäeva pärastlõunal linna ühe tuiksoone, Tartu poolt kesklinna toova Uue tänava ülilagunenud kõnniteel lapsevankrit lükanud näitlejanna Carita Vaikjärv nentis, et viljandlased näikse olevat katkiste tänavatega juba nii harjunud, et ei viitsi igapäevaseid käike tehes enam kurtagi. Samas oletas ta, et väsinud jalgadega eakad ja temasugused väikeste laste vanemad on siiski alatasa hädas. 

«Kui laps vankris magab, tuleb kogu aeg kõvasti pingutada, et teda konarlikul teel üles ei raputaks. Loomulikut on see ebameeldiv,» kirjeldas ta.

Et Vaikjärv on viimasel ajal suure osa ajast veetnud Pärnus, tõi ta võrdlusena välja sealse rannapiirkonna ja kesklinna jalgteed, mis teevad oma sileduse ja puhtusega Viljandi kesklinna omadele selgelt silmad ette. «Eks paljugi sõltu sellest, millises kandis sa rohkem liigud, ja küllap on ka Pärnus lagunenud lõike, aga minu kogemuse põhjal on need kaks linna väga erinevad,» jätkas ta.

Kultuuriakadeemia projektijuht Irene Hütsi, kes lükkas Carita Vaikjärve kõrval jalgratast, mille sadulas istus tema tütar, nentis omakorda, et aeg-ajalt valib tema – vaat et alateadlikult – tee selle järgi, kus on parem jalgealune.

Samal tänaval sadakond meetrit eemal väikest koera jalutanud pensionär Galina Tšibizova leidis, et kõnealuses kohas olev kõnnitee ei väärigi oma nime. Teda häirib esiteks see, et kuumaastikku meenutaval pinnal pole võimalik ohutult kontsakingaga käia. Samuti kurtis ta, et talviti jäätub lohkudes vesi ning seetõttu suureneb oht valusalt kukkuda.

Rulaatoriga sõiduteel

Mõni minut hiljem jäi Paalalinna eramurajoonis Põhja puiesteel pressipiltniku kaamera ette eakas naine, kes toetas raske tervisehäda sunnil rulaatoriga liikuvat keskealist sookaaslast. Nad kõndisid sõiduteel. Kumbki neist ei soovinud oma nime avalikult välja öelda, kuid mõlemad kinnitasid, et valisid liikumiskohaks sõidutee puhtalt sellepärast, et abivahendi kasutajal pole võimalik sealsel kõnniteel kuidagi toime tulla.

Naiste sõnu kinnitas sealsamas ammustest kaevetöödest kruusa sisse vildakile jäänud asfaldikamakas, mille otsa võiks ka täiesti tervete jalgadega inimene pahaaimamatult komistada. Ülejäänud Põhja puiestee kõnniteeosad olid eranditult igal pool sügavalt soonilised ja mügarlikud.

Julge otseütlejana tuntud abilinnapea Kalvi Märtin, kellelt Sakala kõnniteede seisukorra kohta aru päris, tunnistas pikemalt mõtlemata, et üldine pilt on tõesti halb ja selle kiiret paranemist pole linna rahakoti väiksuse tõttu oodata. 

«Peame hakkama saama sellega, mis meil on. Omaette küsimus on, mida teha esimesena, mida teisena ja mida kuuendana. See on valiku koht,» selgitas ta.

Märtini sõnul on raad praegu püüdnud esmajärjekorras tegelda nende kohtadega, kus inimeste elu ja tervis on kõnnitee puudumise tõttu otseses ohus. Näiteks rajati mullu täiesti uued jalg- ja kergliiklusteed Kantremaa tööstuspiirkonda. Tänavu investeeritakse 66 000 eurot Metsakalmistu juurde viiva Oja tee jalgtee väljaehitamisse. Järgmiseks on mõeldud sama teha Kooli tänaval, kus argipäeviti liigub sadu lapsi.

Abimeer tuletas meelde, et linnavolikogu eelmine koosseis kinnitas akti, milles on tähestikulises järjekorras üles loetud kõik põhjalikku remonti vajavad tänavad, nii sõidu- kui kõnniteed. Viimaseid on tema mäletamist mööda dokumendis kirjas üle kolmekümne.