Mida toob kaasa uus ilm?

Kõrbestumine on kliimamuutuse üks käegakatsutavaid tagajärgi. Sellest johtuvad ka uued põgenikevood, sest toiduga läheb paljudes maailma paikades veel kitsamaks. Foto: Reuters / The Stringer

Aastal 2015 ei ole teadusringkondades globaalse kliimamuutuse teemal enam palju erimeelsusi. Mõned märgid on lihtsalt liiga ilmsed, et neid eirata. 15 kuumimast aastast, mille inimkond on ära mõõtnud, on 14 olnud sel sajandil. Ülemaailmne merevee tase on kõrgem kui kunagi varem. Ja kui põhjustest rääkida, siis süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris on suurem, kui on olnud viimase 800 000 aasta ehk kogu inimajaloo jooksul.

Jättes siinkohal kõrvale pikema diskussiooni teemal «Inimtekkeline või mitte?», on mõningad tagajärjed, mille kliima muutumine toob veel enne järgmise sajandi tulekut nii või teisiti. Kõige tagasihoidlikumalt hinnatakse, et globaalne temperatuur tõuseb aastaks 2100 kahe kraadi ringis, kusjuures võrdlusaastat pole isegi mõtet anda, sest viimaste kümnenditega võrreldes on temperatuur kogu ajaloo vältel olnud üsnagi püsiv.

See hinnang on aga esiteks konservatiivne ja teiseks ei ole soojem ilm sugugi mitte suurim probleem, millega inimkond vastakuti seisab.