Samm tugevamate omavalitsusteni

Arto Aas Foto: Peeter Langovits / Postimees

VAEVALT ON PALJU inimesi, kes usuks, et viimase paarikümne aastaga on linnastumine Eestis vähenenud. Statistiliselt on see ometi nii. 1990. aastal elas linnades 71,2, aga 2014. aastal ainult 67,6 protsenti eestimaalastest. Kas maainimeste hulgaline kolimine pealinna on osutunud müüdiks?

Reaalsus on muidugi mitmekihilisem ning tegelikult on inimeste koondumine Tallinna ja Tartu ümbrusse kahtlemata tõsi: (valg)linnastumine ja elanikkonna vananemine on arenenud lääneriikidele omased trendid. Õige tegutsemise korral suudame neid demograafilisi muutusi leevendada, aga nende protsesside vägivaldne või täielik ümberpööramine pole demokraatlikus riigis ilmselt võimalik.

Kindlasti ei saa mööda vaadata faktist, et kuigi paljud omavalitsused on kaotanud suure osa oma elanikkonnast ja tulubaasist, on nende enda struktuur püsinud aastakümneid ühesugune. Praegune olukord ei rahulda kedagi, samas ollakse ka muutuste suhtes arglikud. Mida siis teha?