Karksi-Nuia metallitööstused jagavad omavahel tellimusi

Hanval Metalli leivanumber on treimine, seepärast jäetakse suured koostetööd või lõikamised naabruses asuvate sõbralike võistlejate hooleks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui Hanval Metalli arendusjuht Ursel Hannus kliente külla kutsub, palub ta neil varuda visiidiks vähemalt pool päeva. Oma tehase tutvustamisega saaks küll hakkama tunniga, kuid Hannus tahab näidata ka teisi Karksi metallitöötlejaid.

«See on masuaja laps,» ütleb Hannus viimase poolteise aasta jooksul oluliselt tihenenud koostöö kohta.

Karksi-Nuias ja selle ümbruses tegutseb metallifirmasid tunduvalt rohkem kui väikelinnades tavaliselt. Ettevõtjad naljatavad isekeskis, et ühe elaniku kohta tulevate arvuti juhitud CNC-pinkide poolest olevat Karksi-Nuia Eestis esikohal.

Kokku annavad metallitöötlejad siin leiba umbes 150 inimesele — tõsiasi, mis muudab selle tööstusharu puidusektori kõrval üheks piirkonna tähtsamaks.

Osaliselt on sealsed ettevõtted üksteisele muidugi võistlejad. Näiteks suurima metallifirma, Nuia PMT seadmepark kattub mõningal määral nii Hanvali kui Metest Metalli omaga. Teisalt on Nuia PMT spetsialiseerunud siiski eelkõige hüdrosilindritele, Hanval aga treimisele ja Metest lõikamisele.

Vahel antakse rivaalile terve tellimus

«Koostöö on meiesugustele väikestele väga tähtis,» leiab Metest Metalli ekspordi müügijuht Heimar Mirka. «Tootmisvõimaluste poolest me konkureerimise asemel pigem täiendame üksteist.»

Ursel Hannuse kirjelduse järgi käib ühistegevus allhanke vormis. Kui mõni mainitud firma saab suure tellimuse, mida ei jõua üksinda täita või ei saa teha tootmisvõimaluste puudumise tõttu, tellib ta muist töid naabritelt.

«Kui kooste osa on väga suur, oleme andnud ka terve tellimuse Nuia PMT-le — võtku nemad ainult treimistöö meilt,» tunnistas Hannus. «Meie oma ühe keevitajaga ju suuri konstruktsioone kokku ei pane.»

Nuia PMT tegevdirektor Toivo Kõss leidis, et geograafiline lähedus mängib töö niisuguse jagamise juures suurt osa, kuid mõnikord on tellimusi kahasse tehtud ka mujal tegutsevate firmadega.

Kas müügitöö võiks olla ühine?

Ursel Hannuse arvates võiks praegust tootmisvahenditele keskendunud koostööd laiendada müügi valdkonda, sest see annaks võimaluse kliente rohkem valida.

«Praegu käivad asjad enamasti nii, et kui töö jõuab lõpukorrale, hakkad otsima, kellele müüa,» kirjeldas ta. «Lepingute sõlmimise järel keskendud aga tellimuse täitmiseks uuesti tootmisele ja müügitöö jääb jälle soiku, sest selle jaoks eraldi inimest ei ole.»

Hannus kujutleb, et tulevikus võiks Karksi-Nuia, aga võib-olla kaugemalgi asuvatel metallitööstustel olla väärt klientide otsimisega tegelev katusorganisatsioon. Millises vormis ühine müügivõrk olema peaks ja mismoodi hangitud tellimusi osaliste vahel õiglaselt ja ratsionaalselt jagada, ei osanud ta veel öelda.

«Kindel on see, et liitumine peab olema vabatahtlik — sunniviisil sellist asja ei tee,» leidis Hannus.

Toivo Kõssi arvates on iga firma müügipool liiga spetsiifiline, et neid saaks ühe katuse alla viia. Välistama ta seda siiski ei hakanud.

«Selle üle peab mõtlema,» sõnas Kõss. «Praegu ei oska ma veel vastata, kas ja kuidas seda tulevikus teha saaks.»

Ka Heimar Mirka nägi suuremat potentsiaali tootmisvõimaluste jagamises, nagu seni on tehtud.

ARVAMUS

Hendrik Agur,
Karksi vallavolikogu esimees

Idee metallifirmade vahel koostööd teha on väga mõistlik. See tööstusharu on Karksi-Nuias tähtsal kohal.