Seakatku kahju üle elanud ettevõtjad keskenduvad viljale

Andrus Jõemaa laudad olid esimesed, kus kodusigadel katk kinnitust leidis. Nüüd võiks ta lauda küll juba uuesti asustada, aga pigem hoidub sellest.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Hiljuti möödus 40 päeva Andrus Jõemaale kuuluvate sealautade viimasest desinfitseerimisest pärast seda, kui neist oli avastatud Aafrika katk. Nüüd võiks rõngassabad juba uuesti sisse lasta.

Andrus Jõemaa ütles aga, et tal on pärast katku teised eelistused, näiteks vilja kasvatamine. Selle lõikamisega oli ettevõtja eilegi ametis.

«Praegu sigade osas plaane pole. Ühe sigala jätame sada protsenti kinni, teisega jääme ootavale seisukohale,» rääkis Jõemaa.

Kui Kolga-Jaani vallas Leie külas asuvasse lauta enam elu ei tule, siis pole kuigi kindel, kas Jõemaa hakkab oma teises laudas, mis asub Viljandi vallas Ridakülas, uuesti sigu pidama.

«Seakasvatusega ei hakka arvatavasti üldse enam tegelema,» märkis ta. Katku avastamine ja rohkem kui poole tuhande notsu hävitamine panid selle üle sügavalt järele mõtlema. Küll aga pole Jõemaa lihaga tegelemist päris jätnud – nimelt on tal plaanis jätkata liha müümist nagu varemgi.

Küsimusele, kas riik on sigalate sulgemisega seotud kahjusid juba kompenseerinud, vastas Jõemaa, et töölised, kes likvideerimisega tegelesid, on oma palga kätte saanud. Samuti on olemas veterinaar- ja toiduameti kompensatsiooni maksmise otsus, mis on edasi saadetud põllumajandusministeeriumisse. «Päris kindlalt ei oska öelda, aga praegu on toetus arvatavasti veel laekumata,» ütles ta.

Jõemaa laudad olid esimesed, kus Aafrika katkule kinnitus saadi, kuid teateid hakkas tulema ka ülejäänud maakonnast. Näiteks sai 28. juulil lõpliku kinnituse kartus, et Eksekost vaid mõne kilomeetri kaugusel asuvas väiketalus on tuvastatud taudikolle.

Augustis murdis katk juba suuremalt: Tarvastu vallas Vooru külas läks hukkamisele rohkem kui 2000 siga. Korralise kontrolli käigus võetud proovidest selgus, et taud on murdnud ennast Mustlast mõne kilomeetri kaugusel Pikru külas asuvasse tallu, kus hävitati augusti keskel üle 3000 sea.

Seakasvatus kuulus osaühingule Nukike, mille juhatuse liikme Andrus Jürgensoni sõnul käib laudas seniajani koristamine ja pesemine. Seda teevad riigi palgatud töölised. Ta pakkus, et sigade uuesti võtmiseks kuluks veel vähemalt pool aastat – see saab võimalikuks siis, kui laudas möödub 40 päeva teisest desost. «Praegu pole esimestki veel korralikult tehtud,» ütles Jürgenson.

Elu aga seisma ei jää ning firma keskendub edaspidi rohkem teraviljakasvatusele, milleks on riiklikust meetmest juba toetust taotletud. Jürgenson ütles, et firma loobub seakasvatusest järgmiseks viieks aastaks.

Tagasi üles
Back