/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/10/26/455399t1h8a81.jpg)
Riigikogu endine esimees Ülo Nugis ütles uudisteagentuurile BNS antud intervjuus, et soovitab parlamendil kuluhüvitise kaotada.
Ülo Nugis soovitab kuluhüvitise kaotada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nugis meenutas, et algul polnud riigikogu liikmete esinduskulud kuigi suured ja nende eest teab mis hüvitist ei saanud. «Neile, kes sõitsid oma autoga, maksti seda valdavalt kütusekulu eest,» lausus ta.
Hiljem määrati tema sõnul esinduskuludeks suurem summa, 30 protsenti lihtliikme palgast tingimusel, et iga kulutuse eest on ette näidata tšekk. See pidanuks jätma valijatele ja kolleegidele mulje, et aumehena ei kuluta sa rohkem, kui paber näitab. «Tutkit! Tšekke toodi seda- ja todamoodi,» rääkis Nugis.
Tema soovitab riigikogu liikmete esinduskulude hüvitamise kaotada. «Kas või panna veel järgmisele koosseisule tsipakene palka juurde ja jälgida proportsioone, mis ümberringi on,» lausus ta, pidades oluliseks, et rahvasaadikute palk oleks piisavalt suur peletamaks kiusatust lasta endale välja teha.
Nugis peab valijate arvamust, et poliitikud saavad maksumaksja rahast liiga palju palka, demokraatia oluliseks osaks.
«Niimoodi peabki olema. Iga poliitik peab arvestama, et igal valijal on õigus iga päev mõelda ja küsida: mille eest te seda raha nii palju saate?» ütles ta. Paiku, kus poliitikud on alamakstud, leidub tema jutu järgi samuti. Nende hulka arvab Nugis muu hulgas Aafrikas ekvaatorist lõuna pool asuvad riigid, kus poliitikud varastavad, tapavad ja on korrumpeerunud.
Läinud aasta algul, kui riigikohus tunnistas riigikogu liikmete palga külmutamise põhiseadusega vastuolus olevaks, vähendas parlament saadikute kuluhüvitist kahe kolmandiku võrra, kümne protsendini palgast. Praegu hüvitatakse riigikogu liikmetele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused iga kuu 4903.6 krooni ulatuses.
Alates tänavusest märtsist on riigikogu esimehel palk 73 554, aseesimeestel 67 425, komisjonide ja fraktsioonide juhtidel 61 295 ning nende aseesimeestel 55 166 krooni kuus. Lihtliikmed saavad palka 49 036 krooni.